Seroloogilised uuringud

Kvalitatiivne

Näitaja kohta

Seroloogilised uuringud on laboratoorsed testid, mille käigus analüüsitakse vereseerumi antikehade sisaldust ja kontsentratsiooni. Need uuringud on olulised nakkushaiguste, autoimmuunhaiguste ja teatud allergiate diagnoosimisel, kuna need näitavad organismi immuunvastust konkreetsele infektsioonile või antigeenile.

Funktsioon
  • Nakkushaiguste (viirus-, bakter-, parasiit- ja seentõvede) diagnoosimine
  • Immuunsüsteemi seisundi hindamine (nt autoimmuunhaigused)
  • Vaktsineerimise või läbipõdemise järel kujunenud immuunsuse kontroll
  • Allergiate ja transplantatsiooniga seotud riskide hindamine
Põhimõte
  • Uuringud põhinevad antikehade (immunoglobuliinide) tuvastamisel vereseerumis
  • Antikehad tekivad immuunsüsteemi poolt antigeenidele (nt viiruste, bakterite) vastuseks
  • Tuvastatakse antikehade tüüp (nt IgM, IgG, IgA) ja kontsentratsioon (tiiter)
  • Tulemused võivad olla kvalitatiivsed (positiivne/negatiivne) või kvantitatiivsed (arvuline väärtus)
Protseduur
  • Uuringuks võetakse veriproov tavaliselt küünarnukiveeni või sõrmelt.
  • Proov saadetakse spetsialiseeritud immunoloogialaborisse.
  • Analüüs tehakse erinevate meetoditega: ELISA (enzyme-linked immunosorbent assay), hemaglutinatsioon, immunofluorestsents, või muud spetsiifilised testid.
  • Tulemused saadakse tavaliselt mõne päeva jooksul, olenevalt testi keerukusest.
Ettevalmistus
  • Eripärast ettevalmistust enamasti ei vaja.
  • Soovitatav on teavitada arsti võetavatest ravimitest, kuna mõned võivad tulemust mõjutada.
  • Oluline on arstile öelda viimaste nädalate haigushoogude, vaktsineerimiste või varem diagnoositud infektsioonide kohta.
Nakkushaigused
  • Aktiivne või äsjaläbipõdenud infektsioon (nt Epstein-Barri viirus, tsütomegaloviirus, parvoviirus B19, hepatiit A, B või C)
  • Kroonilised nakkused (nt HIV, borrelioos, süüfilis)
  • Parasiit- või seente põhjustatud infektsioonid (nt toksoplasm, malaria)
Autoimmuunhaigused
  • Reumatoidartriit (reumatoidfaktor, anti-CCP antikehad)
  • Süsteemne erütematoosne luupus (antituuma-DNA, anti-Sm antikehad)
  • Sjögreni sündroom (anti-SSA/SSB antikehad)
  • Tseliaakia (transglutaminaasi ja endomüüsiumi antikehad)
Muud põhjused
  • Vaktsineerimise järel kujunenud immuunsus (nt hepatiidi, tetanuse vastu)
  • Raseduse ajal esineda võivad immuunreaktsioonid
  • Mõned vähivormid, mis põhjustavad atüüpilisi antikehade tootmist
  • Kroonilised põletikulised seisundid
Kliinilised sümptomid
  • Pikaajalised või selgelt põhjusteta kõrged palavikud
  • Lihas- ja liigesevalu, väsimus, naha- või limaskestaväljakutse
  • Immuunpuudulikkuse kahtlus (sagedased nakkused)
  • Kõhuvalu, kõhulahtisus või kehakaalu langus tseliaakia kahtlusel
  • Näärme- või maksakahjustuse sümptomid
Risikitegurid ja ennetamine
  • Kontakt nakkushaigega nakatunud isikuga (nt hepatiit, HIV)
  • Raseduse planeerimine või raseduse ajal (nt punetiste, tsütomegaloviiruse, toksoplasmi kontroll)
  • Enne elundite siirdamist või vereülekannet
  • Töö või reisimine kõrge nakkusrisikoga piirkondades
Spetsialistid, kes võivad uuringut tellida
  • Infektsionist (nakkushaiguste arst)
  • Immunoloog
  • Reumatoloog
  • Gastroenteroloog
  • Perearst või sisehaiguste arst esmase diagnoosi kinnitamiseks