Komplemendi fikseerimise reaktsioon (KFR)

Komplemendi fikseerimise reaktsioon (KFR) on immunoloogiline laboriuuring, mida kasutatakse infektsioonhaiguste diagnostikaks. See meetod tuvastab organismis teatud patogeenide vastu tekkinud antikehi, mis aitab tuvastada nii akuutseid kui ka kroonilisi nakkusi.

Kus seda uuringut tehakse?

Uuringut tehakse nende valdkondade kliinikutes:
Funktsioon
  • See on seroloogiline test, mis määrab spetsiifiliste antikehade olemasolu või puudumise patsiendi veres või muus vedelikus.
  • Seda kasutatakse infektsioonhaiguste (viirused, bakterid, seened, parasiidid) diagnoosimiseks ja haiguse käigu jälgimiseks.
Põhimõte ja päritolu
  • Meetod põhineb komplementi süsteemi aktiveerumisel antigeeni ja antikeha kompleksi moodustumisel.
  • KFR on klassikaline immunoloogiline meetod, mida on laialdaselt kasutatud juba aastakümneid erinevate infektsioonide tuvastamiseks.
Protseduur
  • Uuringuks võetakse patsiendilt tavaliselt veenist veriproov.
  • Veri kogutakse tavaliselt epitüübrisse. Enamasti ei ole vaja erilist ettevalmistust (nt paastumist), kuid tuleb järgida arsti konkreetseid juhiseid.
Analüüs laboris
  • Proovi analüüsitakse laboris, segades seda teadaoleva antigeeniga.
  • Kui proovis on olemas vastavad antikehad, moodustub antigeeni-anti keha kompleks, mis aktiveerib komplementi süsteemi ja põhjustab nähtava reaktsiooni (nt hemolüüsi inhibeerumine).
Mida teigiama tulemus tähendab?
  • Teigiama tulemus näitab, et patsiendi organism on tootnud spetsiifilisi antikehi testitava antigeeni (nt viiruse, bakteri) vastu.
  • See viitab tavaliselt aktiivsele või hiljutisele infektsioonile. Tihti määratakse ka antikehade titer, mis aitab hinnata nakatumise raskusastet või ravitulemust.
Levinumad haigused ja tingimused
  • Bakteriaalsed infektsioonid (nt süüfilis, brukelloos, klamüdia)
  • Viirusinfektsioonid (nt gripp, Epstein-Barri viirus, herpesviirused)
  • Seene- ja parasiitnakkused
  • Autoimmunnhaiguste diagnostika (võidakse kasutada mõnedes protokollides)
Kliinilised olukorrad
  • Pikaajalise kõrge palaviku või selgematu päritoluga palaviku korral.
  • Kahtlus spetsiifilisele infektsioonile, mida tavaliselt diagnoositakse KFR-ga (nt brukelloos).
  • Kroonilise nakkuse või autoimmunnprotsessi hindamine.
  • Ravi efektiivsuse jälgimine (antikehade titri muutused).
Spetsialistid, kes võivad uuringut tellida
  • Infektoloog
  • Immunoloog
  • Sisehaiguste arst

Mida see uuring võib näidata?

Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.

Muutunud tulemus võib viidata neile haigustele

5
Nende haiguste korral tuvastatakse uuringul sageli muutusi
Sümptomid, mille tõttu seda uuringut sageli määratakse

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!