Tuberkuloos
Kirjeldus
Tuberkuloos on tõsine, kuid enamasti ravitud bakteriaalne nakkushaigus, mis mõjutab eelkõige kopsusid. See on üks maailma vanimaid teadaolevaid haigusi, mis levib õhku kaudu ja võib muutuda eluohtlikuks, kui seda ei ravita õigel ajal ja korrektselt. Tänapäeval on tuberkuloos tänu tõhusale ravile paljudes piirkondades kontrolli all, kuid see jätab endiselt oluliseks globaalseks terviseprobleemiks.
Tuberkuloosi (ladina keeles Tuberculosis) põhjustab bakter nimega Mycobacterium tuberculosis. See bakter ründab enamasti kopsude alveole, kus see paljuneb ja põhjustab põletikulist reaktsiooni, mis viib kudede kahjustumiseni. Haiguse kulg võib olla väga erinev – alates varjatud (latentse) infektsioonist, kus inimene ei tunne haiguse märke ega ole nakkusohtlik, kuni aktiivse haiguseni, mille puhul ilmnevad tüüpilised sümptomid ja nakatumine teistesse. Haigus võib levida ka teistesse elunditesse (nt lümfisõlmed, luud, neerud, aju), seda nimetatakse kopsuväliseks tuberkuloosiks. Põhiline nakatumisteekond on õhu kaudu, kui haige inimene köhib, aevastab või räägib.
- Pikaajaline köha (kestus üle 3 nädala)
- Röga eritumine, mis võib sisaldada verd (hemoptüüs)
- Rindkerevalu või hingamisel tekkiv valu
- Pidev väsimus ja nõrkus
- Kaalulangus ja isutuseta
- Öine higistamine
- Madalakuumus ehk subfebriilsus (eriti õhtuti)
- Kõrge palavik
- Püsiv luu- või liigesvalu (luu-tuberkuloos)
- Peavalu, iiveldus, kaelajäikus (aju- ja seljaaju kestete tuberkuloos)
- Verine uriin (neeru tuberkuloos)
- Lümfisõlmede suurenemine ja mädaneimine
Põhipõhjus on Mycobacterium tuberculosis bakteriga nakkumine. Nakatumine toimub peamiselt läbi infektsioonis osakesi sisaldava õhu sissehingamise. Kõik nakatunud inimesed ei haigestu aktiivsesse haigusesse – organism võib bakterid talitluse (latentsesse) olekusse piirata. Aktiivse haiguse arengut soodustavad riskitegurid on nõrgenenud immuunsus (nt HIV/AIDS, diabeet, vähiravid), alatoitumus, krooniline alkoholism, tubakasuitsetamine, lähedane kontakt aktiivse tuberkuloosihaigusega inimesega ning teatud ravikasutused (vanglad, hooldekodud).
Tuberkuloosi kahtlus tekib sümptomite ja anamneesi põhjal. Diagnoos kinnitatakse spetsiifiliste testidega. Peamised meetodid on kopsude röntgenuuring, mis näitab iseloomulikke muutusi kopsukudedes, ning röga mikroskoopiline uurimine ja kultuur (bakteriaalse seemne kasvatamine), mis tuvastab baktereid. Kaasaegne kuldne standard on molekulaargeneetiline test (nt GeneXpert MTB/RIF), mis tuvastab bakterit ja selle resistentsust ravimile rifampitsiinile kiiresti (paari tunni jooksul). Latentse tuberkuloosi infektsiooni tuvastamiseks kasutatakse tuberkuliinproovi (Mantoux test) või verepõhist IGRA-testi (nt Quantiferon).
Aktiivne tuberkuloos on ravitud antibiootikumidega, kusjuures ravi on pikk (tavaliselt 6–9 kuud) ja nõuab range režiimi järgimist, et vältida resistentsuse teket. Standardne esmaliini ravi (ravimikindla tuberkuloosi korral) koosneb neljast ravimist: isoniasiid, rifampitsiin, pürasinamiid ja etambutol esimesed 2 kuud, millele järgneb 4 kuud isoniasiidi ja rifampitsiiniga ravimist. Väga oluline on DOTS-strateegia (otsene jälgitud ravi), kus patsient võtab tableid meditsiinitöötaja jälgimise all, et tagada ravi lõpuni viimine. Ravimikindla (mitmikkindla) tuberkuloosi korral kasutatakse spetsiaalset, palju pikemat (kuni 20–24 kuud) ja keerukamat ravimikombinatsiooni. Latentse infektsiooni raviks kasutatakse lühemat antibiootikumikurssi, et ennetada aktiivse haiguse teket.
Arsti konsultatsioon on hädavajalik järgmistel juhtudel: kui köha kestab kauem kui kolm nädalat, eriti kui see halveneb või kaasneb röga (eriti verega) eritumine; kui ilmnevad pikaajaline kõrgenenud kehatemperatuur, öine higistamine ja seletamatu kaalulangus; kui olnud lähedane kontakt tuberkuloosihaigega. Kiire arstiabi on vajalik raskete sümptomite korral, nagu raskused hingamisel, tugev rindkerevalu või suur kogus verega röga – sel juhul tuleb pöörduda erakorralisse meditsiiniabi. Rasedatel, HIV-positiivsetel ja teiste terviseprobleemidega inimestel, kellel on kahtlus tuberkuloosi osas, tuleb arsti poole pöörduda kohe.