Klamüdioos

Klamüdioos on bakteriaalne infektsioon, mis levib peamiselt seksuaalkontakti kaudu – see hõlmab nii vaginaalseid, anaalseid kui suuseksuaalkontakte. Põhjustaja bakter Chlamydia trachomatis võib nakatada suguelundeid (emakakael, emakas, munasarjad, munandid), kusepõie, pärasoole ja kurgu. Naistel võib pikaajaline ja ravilta jäetud infektsioon põhjustada põletikulisi kõdunemisi väikese vaagna piirkonnas (pelvic inflammatory disease, PID), mis võib viia kroonilise valu, emakavälist rasedust ja viljatuseni. Meestel võib see viia munandipõletikuni ja eesnäärme põletikuni. Infektsioon võib levida ka sünnituse ajal emalt lapsele, põhjustades vastsündinul silma- või kopsupõletikku.

Klamüdioosi ainsaks põhjuseks on bakter Chlamydia trachomatis. Peamine levikutee on otsene kokkupuude nakatunud kehaosade limaskestaga seksuaalkontakti ajal. Risk infektsiooni saamiseks suureneb järgmistel juhtudel:

• Seksuaalne aktiivsus ilma kondoomita (kaitsevahendita).
• Mitu seksuaalpartnerit või partner, kellel on mitu partnerit.
• Noorem vanus (alla 25 aasta), kuna immuunsüsteem ja suguelundite areng võivad olla veel valmimata.
• Eelnev STI-diagnoos, mis võib näidata riskantsemat käitumist või suuremat nakkusohtu.
• Seksuaalselt aktiivsed mehed, kes seksivad meestega (MSM), on eriti suure riski all anaalse ja suu-klamüdioosi osas.

Klamüdioosi diagnoosimine on lihtne ja vähevalulik. Kuna sageli puuduvad sümptomid, on testimine ainus kindel viir infektsiooni tuvastamiseks.

• Põhiline meetod: Molekulaardiagnostilised testid (nt NAAT-test või PCR-test), mis tuvastavad bakteriaalset DNA-d või RNA-d proovist. Need on väga täpsed.
• Proovide võtmine: Proovi saab võtta iseseisvalt või arsti abil. Naistel võetakse proov enamasti uriinist või tupevõtetestist. Meestel kasutatakse uriini proovi või urethraaprovvi. Anaalse või suuõõne nakatumise korral võetakse proov vastavalt pärasoole limaskestalt või suuõõnest.
• Kiirtestid: Mõned kliinikud pakuvad ka kiirteste, kuid nende tulemused tuleb sageli kinnitada laboratoorse PCR-ga.
• Soovitus: Seksuaalselt aktiivsetel noortel ja riskirühma kuuluvatel isikutel soovitatakse regulaarset testimist (vähemalt kord aastas), isegi kui sümptomeid pole.

Klamüdioosi raviks kasutatakse antibiootikume ja see on tavaliselt väga edukas, kui ravikuuri lõpuni järgida.

• Esmatase ravi: Enamikul juhtudel piisab ühekordsest suukaudsest atsitromütsiini doosist või nädalase kursusena doksütsükliini (suukaudselt).
• Alternatiivsed ravimid: Teised antibiootikumid, nagu ofloksatsiin või levofloksatsiin, võivad olla mõnel juhul ette nähtud.
• Partneri ravi: Oluline on, et kõik seksuaalpartnerid viimase 60 päeva jooksul saaksid ka läbi vaatamise ja vajadusel ravi, et vältida uuestinakkust (nn "partneri ravi").
• Järelkontroll: Pärast ravi lõppu pole alati vaja kontrolltesti, kuid soovitatakse seda siiski teha, kui sümptomid jätkuvad või on oht uuestinakkuseks. Ravikuuri ajal tuleks hoiduda seksuaalkontaktidest kuni nakkusoht on täielikult läbi (tavaliselt nädal pärast mõlema partneri ravi lõppu).
• Raseduse ajal: Rasedatel naistel on olemas ohutud antibiootikume, mida kasutada; õigeaegne ravi on oluline, et vältida nakkuse edasikandumist lapsele.

Arsti poole tuleks pöörduda järgmistel juhtudel:

• Kohe, kui teil on mõni eelkirjeldatud sümptom (valu kusemisel, ebatavaline eritis, alavööpiirkonna valu).
• Kui teie seksuaalpartneril on diagnoositud klamüdioos või mõni muu STI.
• Pärast kaitsevahenditeta seksuaalkontakti, kui kahtlete partneri terviseseisundis.
• Enne uue seksuaalpartneriga kaitsevahenditeta suhte algust – soovitatav on mõlemal partneril läbida STI-de skriining.
• Regulaarselt kui olete seksuaalselt aktiivne noor inimene (alla 25 aasta) või kuulute riskirühma – isegi kui sümptomeid pole.
• Kui olete rase või plaanite rasedust – STI-de testimine on raseduse käigus tavaline protseduur.

Ärge laske häbist või hirmust takistada arsti poole pöördumist. Klamüdioos on väga levinud ja seda käsitletakse diskreetselt ning professionaalselt.