ELISA

ELISA (ensüüm-linked immunosorbent assay) on immunoloogiline laboratoorsetest, mida kasutatakse antikehade või antigeenide tuvastamiseks erinevatest biomaterjalidest, näiteks verest või koeproovidest. See on üli tundlik ja spetsiifiline meetod, mida laialdaselt rakendatakse nakkushaiguste diagnostikas, allergiate testimisel ja rasedustestides. ELISA tulemused aitavad tuvastada infektsioone, autoimmuunhaigusi ja biokeemilisi muutusi organismis.

Funktsioon
  • Antikehade või antigeenide kvalitatiivne ja kvantitatiivne tuvastamine
  • Nakkushaiguste (nt HIV, viirushepatiit, borrelioos) diagnostika
  • Autoimmuunhaiguste (nt reumatoidartriit) markerite tuvastamine
  • Allergiate ja hormoonitasemete määramine
Meetodi põhimõte
  • Põhineb ensüümide ja antikehade spetsiifilisel sidumisel
  • Kasutab värvilist reaktsiooni ensüümide aktiivsuse tuvastamiseks
  • Tulemusi mõõdetakse optiliselt (spektrofotomeetriga)
Protseduur
  • Proovi võtmine: Tavaliselt vereproov (veenist), võimalikud ka teised vedelikud (nt liigesevedelik, CSF).
  • Proovi ettevalmistus: Proov tsentrifuugitakse, et eraldada seerum või plasma.
  • Laboratoorne analüüs: Seerum kantakse mikrolohvrisse, kus on antigeenid või antikehad. Lisatakse ensüümiga märgistatud antikehad, mis seonduvad sihtmärgiga.
  • Reaktsiooni arendamine: Lisatakse substraat, mis ensüümi toimel muundub värviliseks.
  • Tulemuste lugemine: Värvi intensiivsust mõõdetakse spektrofotomeetriga; intensiivsus on võrdeline sihtmärgi kontsentratsiooniga.
Valmistumine testiks
  • Enamasti ei ole vaja erilist ettevalmistust.
  • Soovitatav on olla 2-4 tundi enne veriproovi võtmist ilma söömata.
  • Rääkige oma arstile kõikidest võetavatest ravimitest, sest mõned võivad tulemust mõjutada.
Nakkushaigused
  • Viirusinfektsioonid: HIV, hepatiit B ja C, Ebarr-Barkeri viirus, tsütomegaloviirus
  • Bakteriaalsed infektsioonid: Borrelioos (Lyme'i tõbi), süüfilis, klamüdioos
  • Parasitaarsed haigused: Toksoplasm, malária
Autoimmuunhaigused
  • Reumatoidartriit (tsitrullineeritud proteiini antikehad)
  • Süsteemne erütematoosne luupus (antinukleaarsed antikehad)
  • Tsöliaakia (gliadiini ja transglutaminaasi antikehad)
Muud põhjused
  • Vaktsineerimine (ajutine antikehade tõus)
  • Eelnev läbipõdemine, mis jätab püsivaid antikehi
  • Valepositiivne tulemus (võib tekkida raseduse, mõne kroonilise haiguse või teiste antikehade ristreaktsiooni tõttu)
Peamised põhjused testi sooritamiseks
  • Nakkushaiguse kahtlus kliiniliste sümptomite (nt palavik, väsimus, lihasvalud) korral.
  • Riskeeritud käitumise (kaitsebarlikud suhted, narkosüstimine) või kokkupuute (nt süstlaga torkamine) jälgimine.
  • Autoimmuunhaiguste sümptomite (liigeste valu, nahalööve, põletikulised muutused) esinemisel.
  • Raseduse planeerimisel või raseduse ajal nakkuste väljaselgitamine (nt punetiste, tsütomegaloviiruse vastased antikehad).
  • Enne operatsiooni või veredoonorlusena teatud infektsioonide (hepatiit, HIV) skriining.
Millised eriarstid võivad testi tellida?
  • Infektoloog - nakkushaiguste diagnostika ja jälgimine.
  • Immunoloog - autoimmuunhaiguste ja immuunpuudulikkuse hindamine.
  • Perearst - esmase diagnoosi ja üldise tervisekontrolli raames.
  • Günekoloog - raseduse ajal nakkuste uuring.

Mida see uuring võib näidata?

Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.

Sümptomid, mille tõttu seda uuringut sageli määratakse
Kõrge temperatuur Kõrge kehatemperatuur Noos ja peavalu Nina ja köha Noohood palavikuga

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!