Botulism

Botulism on tõsine toiduga, haavade kaudu või imikute läbi leviv mürgistus. Haigust põhjustavad anaeroobsed Clostridium botulinum bakterid, mis toodavad maailma ühte tugevaimat teadaolevat neurotoksiini – botuliinimürki. See mürk blokeerib neurotransmitteri atsetüülkoliini vabanemist närvilõpust ja neuromuskulaarsest sünapsist, takistades seeläbi signaali edastamist närvi lihasele. Selle tulemusena lihased ei saa kokku tõmbuda, mis avaldub flaksiidses paralüüsis. Mürk ei kahjusta närvisüsteemi keskselt, vaid vaid perifeerseid neuromuskulaarseid ühendusi, mistõttu patsient jääb teadvusele, kuid ei suuda liigutada lihaseid, sealhulgas hingamismuskleid.

Peamised põhjused ja levikuteed on kolm: 1) Toidu kaudu põhjustatud botulism – mürgistus tarbides ebaõigesti konserveeritud toiduaineid (kodused konservid, suitsutatud kala), kus bakterid on tootnud toksiini. 2) Haavade botulism – bakterid paljunevad ja toodavad toksiini haigestunud haavas (näiteks süstimisnarkomaania puhul). 3) Imikute botulism – imikud neelavad bakterite spoori (nt mesist või tolmust), mis seejärel paljunevad soolestikus ja toodavad toksiini. Riskiteguriteks on kodune konserveerimine ilma piisava soojusohutusega, beebite toitmine mesiga (alla 1-aastastel), ja süstimisnarkomaania. Bakterid on levinud looduses, näiteks mullas.

Diagnoos põhineb kliinilisel pildil ja kinnitatakse laboratoorsete testidega. Kõige olulisem on patsiendi anamnees ja sümptomite hindamine. Arst otsib iseloomulikku lihasenõrkuse ja halvatuse mustrit ilja sensoorsete häireteta. Kinnitavad testid hõlmavad: 1) Toksiini tuvastamist patsiendi vere, väljaheite või kahtlase toidupoe proovist hiirtele süstimise teel (bioloogiline test). 2) Bakterite kasvatamist proovidest anaeroobses keskkonnas. 3) Elektromüograafia (EMG), mis näitab iseloomulikku vähenenud lihaste vastust korduvale stimulatsioonile. Kuna seisund võib kiiresti halveneda, alustatakse sageli ravi kliinilise kahtluse alusel enne laboritulemuste saamist.

Botulismi ravi on kiire ja intensiivne, peamiselt toetav terapija ja antitoksini manustamine. 1) ANTITOKSIIN: Manustatakse spetsiifiline botuliinil antitoksiin (immunoglobuliin), mis neutraliseerib vereringes ringlevat toksiini, kuid ei paranda juba tekkinud kahjustusi. Imikute puhul kasutatakse Human Botulism Immune Globulin (BIG-IV). 2) TOETAV RAVI: Kriitiliselt oluline on hingamisteede ja hingamisfunktsiooni jälgimine. Võib olla vajalik mehaaniline ventilatsioon (hingamisaparaat) nädalateks või kuudeks, kuni närvid taastuvad. 3) HAIKUSTE RAVI: Kui põhjus on infekteerunud haav, tuleb see kirurgiliselt puhastada ja määrata antibiootikume (nt penitsilliin). 4) KIIRUS: Antitoksiin on kõige efektiivsem, kui seda manustada võimalikult varakult enne halvatuse täielikku arengut.

Botulism on meditsiiniline erakorraline seisund. Otsige KOHE meditsiinilist abi (helistage kiirabisse või minge haigla kiirabiosakonda), kui Teil või Teie lähedasel esineb mõni järgmistest sümptomitest, eriti pärast kahtlase toidu (kodukonservid) söömist või haavainfektsiooni: Äkiline lihasenõrkus või halvatus, mis algab näost ja levib allapoole; Raskused neelamise või kõnelemisega; Hingamisraskused või lämbumistunne; Kahekordne nägemine või hägune nägemine koos lihasenõrkuse. Imikute puhul on hädaolukorraks nõrkus, letargia, vaevaline nutt ja nõrk imemine. Ärge oodake – hilinemine raviga suurendab oluliselt suremust.