HIV ja AIDS

HIV on viirus, mis ründab ja hävitab kindlat tüüpi immuunsüsteemi rakke, eelkõige CD4 T-rakke (T-abistajarakke). Need rakud on eluliselt tähtsad keha kaitsmiseks infektsioonide ja haiguste eest. Kui HIV põhjustab CD4-rakkude arvu olulist vähenemist, muutub immuunsüsteem nii nõrgaks, et organism ei suuda enam võidelda tavaliste bakterite, viiruste ja seenedega. Just seda kaitsetut olekut nimetatakse AIDS-iks. HIV-i ei saa organismist täielikult välja pühkida, kuid kaasaegse raviga saab viiruse paljunemist kontrollida ja hoida immuunsüsteemi töövõimeliseks.

HIV leviab kindlate kehavedelike kaudu, mis sisaldavad piisavalt suurt kogust viirust. Peamised leviku teed on:

• Seksuaalne kontakt: Vaginaalse, anaalse või suuseksuse ajal, kui ühe partneri seede-, suguelundite või suu limaskestad puutuvad kokku nakatunud partneri kehavedelikega (sperma, tuppevesi, veri).
• Veri: Nakatumine nakatunud vere või verepreparaadi ülekandmisel (praegu Eestis äärmiselt haruldane tänu veredonorite testimisele) või nakatunud nõelate, süstlate või muude teravate esemete jagamisel (narkomaanide hulgas).
• Emalt lapsele: Raseduse, sünnituse või rinnapiimaga toitmise ajal, kui emal on diagnoosimata või ravimata HIV.

Riski ei teki käepidemist, kaisutamist, suudluse puhul, basseinis ujumisest, söögiriistade või käimla jagamisest ega sääskede hammustusest.

Peamised riskitegurid on kaitseleta seksuaalne kontakt mitme partneriga, teiste seksuaalsel teel levivate infektsioonide olemasolu, narkootikumide süstimine jagatud süsteld kasutades ning olematu juurdepääs ennetusvahenditele (kondoomid) ja testimisele.

HIV-i diagnoosimine põhineb vereanalüüside tulemustel.

• Esmane testimine: Tehakse kiirtest või immuuntest, mis tuvastab organismi tekitatud antikehi HIV-i vastu. Tulemus võib olla negatiivne varajase nakatumise järel (nn aknaperiood, kuni 3 kuud), seetõttu on oluline testi korrata.
• Kinnitav test: Positiivse esialgse tulemuse korral tehakse konfirmatsioonitest (nt immunoblott), mis lõplikult kinnitab diagnoosi.
• Viiruse koormuse test (PCR): Mõõdetakse vereplasmas viirusosakeste arvu. Seda kasutatakse mõnikord väga varajase diagnoosimise, imikute testimise ja hiljem ravi efektiivsuse hindamiseks.
• CD4-rakkude loendus: Pärast diagnoosi kinnitamist määratakse CD4-rakkude tase veres, et hinnata immuunsüsteemi seisundit ja haiguse edenemist.

Testimine on Eestis anonüümne ja tasuta. Soovitatav on testida kõigil, kellel on olnud riskantne käitumine.

HIV-i praegune ravi ei ole ravim, vaid kroonilise haigusega elamise vahend. Eesmärk on viiruse paljunemist peatada, immuunsüsteemi taastada ja AIDS-i arenemist vältida.

• Antiretroviraalne ravi (ARV): See on ravi alus. Kasutatakse ravimikombinatsiooni (tavaliselt 3 või enam ravimit), mis ründab viirust erinevatel tasanditel. Õigeaegselt alustatud ja järjepidevalt järgitud ARV vähendab viiruse koormust veres tuvastamatu tasemeni. See tähendab, et inimene ei ole seksuaalsel teel nakkusohtlik ja tema tervis on stabiilne.
• Infektsioonide ja haiguste ennetamine ja ravi: AIDS-i staadiumis võetakse kasutusele ka profülaktilised (ennetavad) antibiootikumid ja ravimad teiste võimalike infektsioonide vastu.
• Toetusravi ja elustiili muutused: Oluline on tervislik eluviis: korralik toitumine, kehaline aktiivsus, stressi vähendamine, alkoholi ja tubaka tarbimise piiramine ning regulaarsed arstikülastused. Olulist rolli mängivad ka psühholoogiline tugi ja sotsiaalteenused.

Ravi on eluaegne. Tabletite regulaarne võtmine on kriitilise tähtsusega, et vältida resistentsuse teket.

Võtke kohe ühendust arstiga või külastage nakkushaiguste/kliinilise mikrobioloogia osakonda, kui:

• Teil on olnud riskantne olukord (nt kaitseleta seksuaalkontakt või jagatud süstla kasutamine) ning ilmnevad varajased HIV-i sümptomid (nt palavik, lümfisõlmede suurenemine).
• Plaanite rasedust ja teil on kahtlus võimalikust nakatumisest.
• Soovite lihtsalt teha HIV-testi anonüümselt ja saada nõu.

Hädavajalik on kiire meditsiiniline abi, kui AIDS-iga kaasneva tõsise sekundaarhaiguse tõttu (nt kopsupõletik, meninğiit) ilmnevad järgmised hoiatusmärgid: äge hingamisraskus, kõrge palavik koos kangedega või teadvusetusele kalduv segasus, järsk ja tugev peavalu.