Immuundifusioon

Kvalitatiivne

Näitaja kohta

Immuundifusioon on immunoloogiline laboratoorsetehnika, mida kasutatakse valkude (antigeenide ja antikehade) kvalitatiivseks või poolkvantitatiivseks tuvastamiseks. Meetod põhineb antigeenide ja antikehade difusioonil pooltahkes keskkonnas (nt agaroosis) ning nendevahelisele komplekside tekkimisele, mis avalduvad nähtava sadestusjoonena. Immuundifusiooni kasutatakse laialdaselt infektsioonhaiguste, autoimmuunhaiguste ja mõnede vähivormide diagnostikas.

Funktsioon
  • Antigeenide või antikehade olemasolu tuvastamine proovis
  • Valkude identifitseerimine nende antigeensete omaduste alusel
  • Valgu kontsentratsiooni ligikaudne hindamine (poolkvantitatiivne meetod)
Põhimõte ja tehnikad
  • Põhineb antigeeni ja antikeha spetsiifilisel sidumisel, mille tulemuseks on nähtav sadestusjoon geelis
  • Peamised tehnikad: Ouchterlony topeltdifusioon (kvalitatiivne), radialne immuundifusioon (RID) kvantitatiivseks hindamiseks
  • Meetod on suhteliselt lihtne, odav ja ei nõua keerukat seadmete parki
Protseduuri etapid
  • Valmistatakse agaroose- või muust polüsahhariidist geel plaadile.
  • Geeli sisse tehakse väikesed augud (kaevukud).
  • Ühte kaevukusse pannakse uuritav proov (nt seerum), teistesse teadaolevad antigeenid või antikehad.
  • Plaat asetatakse niiskesse keskkonda, et vältida geeli kuivamist, ja lastakse ainetel difundeeruda mitu tundi kuni ööpäev.
  • Kui proovis on vastavad komponendid, moodustuvad nende kokkupuutekohas valulised sadestusjooned (pretsipitaadijooned).
  • Tulemuste tõlgendamine põhineb joonte kuju, arvu ja asukoha analüüsil.
Valmistumine
  • Eelnev eriline ettevalmistus tavaliselt ei ole vajalik.
  • Enamasti võetakse prooviks venoosset verd, mis pannakse torusse ilma antikoagulantideta (kloštoru).
  • Proovi transportimine ja säilitamine toimuma labori juhiste järgi (sageli külmikus).
Positiivne tulemus (sadestusjoone teke)
  • Tõendab spetsiifilise antigeeni või antikeha olemasolu uuritavas proovis.
  • Näiteks: teatud infektsioonhaiguse puhul (nt kriptokokkoos) antigeeni olemasolu likvoris või seerumis.
  • Autoimmuunhaiguste korral võib tuvastada autoantikehi (nt antinukleaarseid antikehi).
  • Mõne vähivormi korral võib tuvastada spetsiifilisi tuumormarkeereid (nt prostaata-spetsiifiline antigeen, PSA).
Kvantitatiivne hindamine (radiaalne immuundifusioon)
  • Sadestusrõnga läbimõõt on võrdeline antigeeni kontsentratsiooniga proovis.
  • Suurem läbimõõt viitab kõrgemale kontsentratsioonile.
  • Seda kasutatakse näiteks immunglobuliinide (IgG, IgM, IgA) või komplementkomponentide (C3, C4) taseme määramiseks.
Peamised kasutusvaldkonnad
  • Põletikuliste ja infektsioonhaiguste diagnostika (nt streptokoki antikehade, seenantigeenide tuvastamine).
  • Autoimmuunhaiguste kahtlus (nt süsteemse erütematoosse luupuse, reumatoidartriidi diagnoosimisel).
  • Immuunpuudulikkuse hindamine (nt immunglobuliinide defitsiidi tuvastamine).
  • Mõnede vähi markerite tuvastamine (eelkõige ajalooliselt).
  • Valkude identifitseerimine ja puhastuse kontroll teaduslikes uuringutes.
Kes tellib või soovitab seda analüüsi?
  • Immunoloog (immunoloogia spetsialist)
  • Infektsionist (nakkushaiguste arst)
  • Reumatoloog (autoimmuunhaiguste spetsialist)
  • Onkoloog (vähiarst)
  • Üldarst või sisearst