Difteria
Kirjeldus
Difteria on tõsine, eluohtlik nakkushaigus, mida põhjustab Corynebacterium diphtheriae bakter. See on teadaolevalt aastakümneid olnud väga nakkav haigus, mis võib kahjustada hingamisteid, nahka ja südant. Tänapäeval on haiguse esinemine arenenud maades tänu laialdasele vaktsineerimisele haruldane, kuid see säilitab oma ohu nendes piirkondades, kus vaktsineerimiskattuvus on madal.
Difteria on äge nakkushaigus, mida põhjustab Corynebacterium diphtheriae bakter. Haiguse peamiseks ohuks ei ole mitte bakter ise, vaid mürk (toksiin), mida see toodab. See toksiin võib levida vereringesse ja kahjustada südant, neerusid ja närvisüsteemi. Bakter levib peamiselt õhu kaasel nakatunud isiku köhimisel, aevastamisel või rääkimisel, kuid ka kokkupuutel nakatunud naha- või limaskestahaavanditega. Haigusele on iseloomulik kõri ja neelu limaskestadel hallikas või hall valkjas kile teke, mis võib hingamist takistada.
- Kurkk, kaela valud
- Kerge palavik (alla 39 °C)
- Loidus ja väsimus
- Rangelõualihaste tursed ("põrsa nägu")
- Ninaverejooks (tihti verega segunenud eritis)
- Raske köha, mis kõlab nagu hundi haukumine (kruup)
- Kõri ja neelu limaskestadel hallika värvi kile teke
- Hingamisraskused, röga või äge hingamispuudus kile põhjustatud ummistuse tõttu
- Naha punetavad laigud, mis arenevad valuks haavandiks
- Haavandid võivad olla kaetud hallika kirmega
- Sagedamini esineb soojemas kliimas või vähese hügieeniga tingimustes
Haiguse põhjustab Corynebacterium diphtheriae bakter, mis eritab võimast difteeria toksiini. Nakatumine toimub peamiselt nakatunud isikutelt õhu kaasel tilknakkuse teel või kokkupuutel nakkusallikatega. Peamised riskitegurid on: Vaktsineerimata olek (see on kõige olulisem riskitegur). Tihedad elutingimused ja kehv hügieen. Reisimine piirkondadesse, kus difteria on endisesti levimas. Immuunsüsteemi nõrgenemine. Laste (eriti 5-aastased ja nooremad) ja eakad inimesed on tavaliselt tundlikumad raskekujulisele haigusele.
Difteriat kahtlustatakse iseloomulike kliiniliste tunnuste (näiteks kurgus hall kile) alusel. Kinnitusdiagnoos põhineb laboratoorsetel uuringutel: Limaskesta või kile proovi võtmine ninaloo- või kurkuõõnest ning selle bakterioloogiline kultuuri uurimine (kasvatamine). Tox+ (toksiini tootvad) difteeriakultuuri leid on diagnoos. Tõrjutakse teised kurgu- ja köhahaigused. Võidakse teha ka vereteste, et hinnata toksiini mõju organitele (näiteks südamekahjustus). Difteria on Eestis teatav nakkushaigus, seega kõik kahtlusalused juhtumid tuleb koheselt teavitada Terviseametit.
Difteria ravi algab kohe, juba enne laboratoorse tulemuse saamist, kuna aeg on kriitiline. Ravil on kolm peamist komponenti: Difteeria antitoksiin (DAT): See on ravi kuldne standard, mis seob vereringes ringleva toksiini. Seda manustatakse võimalikult varakult, intramuskulaarselt või intravenoosselt. Antibiootikumid: Penitsilliin või erütromütšiin kasutatakse bakterite hävitamiseks ja nakkuse leviku peatamiseks. Isik tuleb ravida täieliku kuurini. Isolatsioon: Nakkusohtlikku patsienti tuleb isoleerida, et vältida haiguse levikut teistele. Kliinilise seisundi põhjal võib vajalikuks osutuda ka hingamisteede toetamine (hapnik, mehaaniline ventilatsioon) ja südamekahjustuste ravi. Lähikontaktid tuleb jälgida ja neile võidakse määrata profülaktilist antibiootikumi.
- Kui Teil on raske kurguvalu, palavik ja hingamisraskused, eriti kui Teil on täielikult vaktsineerimata laps või Teie ise ei ole vaktsineeritud.
- Kui Teie lapsel on köha, mis kõlab nagu hundi haukumine (kruup), tal on palavik ja ta näeb välja väga haige.
- Kui Teie nina või kurgu eritis on verev või hallikaspruun.
- Kui Teil on kurgus või ninaloos märgata paksu hallikat või halli valkjat kiled.
- Kui Teil on nahal arusaamatud haavandid, mis ei paran ega ole tavaliste ravimitega ravitavad, eriti kui olete viibinud piirkonnas, kus difteria esineb.