Hepatiit A
Kirjeldus
Hepatiit A on äge maksapõletik, mida põhjustab hepatiidi A viirus (HAV). See on üks levinumaid toidumürgitustega seotud haigusi maailmas ja levib peamiselt fekaal-oraalsel teel, sageli saastunud toidu või veega. Haigus on enamasti kerge kuluga ning organism suudab sellega iseseisvalt toime tulla, kuid vanematel või kaasuvate tervisehäiretega inimestel võib see kulgeda raskemalt.
Hepatiit A on viiruslik maksakahjustus, mida põhjustab hepatiidi A viirus (HAV). Viirus tungib organismi suu kaudu, paljuneb seedetraktis ja kandub verre, jõudes lõpuks maksarakesse. Seal põhjustab ta maksarakeste tugevat põletikulist reaktsiooni ja kahjustab nende talitlust. Erinevalt kroonilistest hepatiitidest (nagu hepatiit B või C) ei põhjusta hepatiit A enamasti püsivat (kroonilist) maksakahjustust. Enamik inimesi paraneb täielikult, arendades eluaegse immuunsuse.
- Väsimus ja üldine väsimus
- Peavalu, lihasevalu
- Kõhukinnisus või kõhulahtisus
- Mõningane kehatõusu tõus
- Istudus, söögiisu vähenemine
- Põhjusteta iiveldus
- Märkimisväärne kollatuma (nt nahk, silmavalged) – žaand
- Tume, teekarva uriin
- Väga heledad või savise välimusega rooed
- Parempoolse kõhuüla piirkonna valulikkus või raskustunne
- Põletikust tingitud kõrge palavik
Põhiline põhjus on hepatiidi A viiruse (HAV) nakatumine. Peamine levikutee on fekaal-oraalne, kus viirus kandub nakatumud iseste eritiste kaudu teise inimese suhu. Riski suurendavad: reisimine piirkondadesse, kus hepatiit A on sage (sh mitmed Aasia, Aafrika, Lähis-Ida ja Kesk-Ameerika riigid), halvad sanitaartedud (nt pesemisvett puudumine), tihe kontakt nakatumud inimesega, tarbimine toitu, mida valmistanud nakatunud isik halva kätehügieeniga, söömine puudulikult puhastatud köögivilju või puuvilju, joomine saastunud vett või jääkuubikuid, teatud seksuaalkontakti vormid. Lapsed sümptomeid sageli ei näita, kuid võivad olla olulised viiruse levitajad.
Arst seab diagnoosi anamneesi (sümptomid, reisiinfo) ja vereanalüüside alusel. Peamine kinnitusmeetod on hepatiidi A-vastaste antikehade tuvastamine verest. IgM-klassi antikehad viitavad äsjaalgusele või käimasolevale nakkusele. IgG-klassi antikehad näitavad läbipõdemist ja eluaegset immuunsust. Samuti võidakse vaadata maksafunktsiooni teste, mis näitavad maksaensüümide (nt ALT, AST) tõusu veres. Harvem on vaja teha maksaultraheli.
Spetsiifilist viirusevastast ravi hepatiidi A korral ei ole. Ravi on toetusravina, mis on suunata sümptomite leevendamisele ja organismi kaitsemehhanismide toetamisele. Soovitatakse: Puhkamist ja vältida füüsilist koormust, tasakaalustatud dieeti (väiksemate portsjonitena, kuid sagedamini), rasvase ja raskesti seeduva toidu piiramist, alkoholi täielikku vältimist kuni täieliku paranemiseni, piisavalt vedelikku, et vältida dehidratatsiooni. Valu või palaviku korral võib arst soovitada paratsetamooli (acetaminofeeni) või ibuprofeeni, kuid annust tuleb rangelt jälgida, et mitte koormata maksa. Hospitaliseerimine on haruldane, kuid võib olla vajalik raskel kulu või tüsistuste (nt terav maksapuudulikkus) korral. Ennetavaks meetmeks on kõige tõhusam vaktsineerimine.
Pöörduge arsti poole järgmiste sümptomite ilmnemisel: kollase värvi teke naha või silmavalgete peal, pikaajaline (üle 2-3 päeva) iiveldus või oksendamine, tugev valu või tundlikkus paremas kõhuülas, väga tume uriin koos heledate rooede muutusega. Olge eriti tähelepanelikud ja konsulteerige arstiga viivitamatult, kui hepatiidi A sümptomid ilmnevad rasedal naisel, vanematel inimestel, neil, kellel on juba teine maksahaigus (nt hepatiit B, C või tsirroos), või kui patsient on immuunsüsteemi nõrgestava haigusega (nt HIV) või ravimiga. Kui olete olnud tihedas kontaktis hepatiiti A põdeva inimesega, võib arst soovitada nakatumisjärgset profülaktikat (vaktsiini või immuunglobuliini).