Aspergilloos

Aspergilloos on infektsioon, mida põhjustavad Aspergillus'e seene liigid. Need hallitused levivad õhus olevate eoste kaudu, mida sisse hingates võivad need kinnituda kopsudesse. Enamik inimesi hingab neid eoseid iga päev ilma haigestumata, kuna tervetel inimestel toimib immuunsüsteem neid tõhusalt elimineerides. Probleem tekib siis, kui immuunsüsteem on nõrgenenud või kopsudes on olemas eelnev kahjustus (nt tsüstiline fibroos, bronhiektaasia). Aspergillus võib tekitada mitmesuguseid haigusvorme, alates allergilist reaktsioonist kuni invasiivse infektsioonini, mis levib vereringe kaudu teistesse elunditesse.

Põhiline põhjus on Aspergillus'e seene eoste sissehingamine. Haiguse tekkimise risk suureneb märkimisväärselt teatud seisundite korral:

• Nõrgenenud immuunsüsteem: pärast organisiirdamist (immunosupressantide tarvitamine), hematoopoetiliste haiguste (nt leukeemia), HIV/AIDS või kõrged kortikosteroidide doosid.
• Kopsukahjustused: olemasolevad kopsuhaigused nudi bronhiektaasia, tsüstiline fibroos või tuberkuloosi tekitatud õõnsused.
• Pikaajaline steroidravi astma või autoimmuunhaiguste korral.
• Teiste krooniliste haiguste olemasolu, nudi diabeet või maksatsirroos.
• Töökeskkond: põllumajandus, ehitustööd või hallitusseentega töötamine suurendab kokkupuudet.

Aspergilloose kahtlus tekib sümptomite ja riskitegurite põhjal. Diagnoosi kinnitamiseks kasutatakse mitmeid meetodeid:

1. Kliiniline uuring: üksikasjalik anamnees ja füüsiline uuring, eriti kuulamisel kopsusid.

2. Kujutlusdiagnostika: rindkere arvutomograafia (CT) on peamine meetod, mis võib näidata iseloomulikke muutusi nagu "õhusammas" märk või tihedad kolletised.

3. Laboratoorsed testid: vereanalüüs seenevastaste antikehade või seenemärkide (nt galaktomanaan) tuvastamiseks. Krooni verest võetakse külvikud seenekasvude tuvastamiseks.

4. Spetsiaalsed hingamistestid allergilise vormi (ABPA) korral.

5. Bronhoskoopia ja biopsia: invasiivse aspergilloose lõplikuks kinnitamiseks võetakse kopsukoest proovid, mida uuritakse mikroskoobiga ja külvatakse.

Ravi sõltub täielikult aspergilloose vormist ja patsiendi üldisest terviseseisundist.

• Invasiivne aspergilloos: vajab kiiret ja agressiivset ravimiterga seenevastaseid preparaate (nt vorikonasool, isavukonasool, amfoteritsiin B). Ravi võib kesta mitu kuud ja sageli viiakse läbi haiglas.
• Aspergillooma (seenekollete): kui tekitab verdköha, võib olla vajalik kirurgiline eemaldamine või arteriaalne emboliseerimine verejooksu peatamiseks. Väljavaatamatu kirurgia korral võib määrata seenevastaseid ravimeid.
• Allergiline aspergilloos (ABPA): ravi põhineb kortikosteroididel põletikuvastase toime saavutamiseks ja seenevastastel ravimitel (nt itrakonasool) seene kasvu kontrollimiseks. Oluline on ka põhishaiguse (nt astma) kontroll.
• Tugiravi: hingamisharjutused, hapnikuravi lühialalisuse leevendamiseks ning teiste haiguste (nt diabeedi) hoolikas kontroll.

Kui teil on riskitegureid (nõrgenenud immuunsüsteem, kopsuhaigus) ja teil tekivad järgmised sümptomid, tuleks viivitamatult konsulteerida arstiga:

• Köha verd (hemoptüüs) – see on KIIRELOOMULINE sümptom.
• Kõrge palavik, mis ei lange tavaliste ravimitega või millega kaasneb hingamiserksus.
• Rindkere valu hingamisel või köhimisel.
• Uus või halvenev köha koos pruunika või raske eritusega.
• Kiiresti halvenev lühialalisus.

Kui teil on diagnoositud astma või tsüstiline fibroos ja teie seisund järsult halveneb hoolimata tavalistest ravimiteist, võib see olla märk allergilisest aspergilloosist (ABPA) ja vajab arsti hindamist.