Müoplasmatoole

Kirjeldus

Müoplasmatoole on bakterialise päritoluga hingamisteede infektsioon, mida põhjustab väga väike ja ebatavaline bakter Mycoplasma pneumoniae. Erinevalt enamikust teistest bakteritest ei oma see rakuseina, mis muudab selle vastupidavamaks teatud tüüpi antibiootikumidele. See on üks levinumaid põhjustajaid nn kõndivast kopsupõletikust, mis on peamiselt kerge kulgemisega kopsupõletiku vorm.

Müoplasmatoole ehk müoplasmainfektsioon on Mycoplasma pneumoniae bakteri põhjustatud nakkushaigus, mis peamiselt mõjutab hingamisteid. Bakter erineb teistest oma väikese suuruse ja rakuseina puudumise poolest. See võimaldab tal kinnituda kopsukoe kudedesse ja põhjustada põletikulist reaktsiooni. Haigus võib avalduda kergema ülemiste hingamisteede nakkusena (näiteks kurgupõletik) või areneda alakülmemaks kopsupõletikuks, mida sageli nimetatakse 'kõndivaks kopsupõletikuks'. See on levinud laste ja noorukite seas, kuid võib esineda igas vanuses.

Sagedased sümptomid
  • Köha – sageli kuiv ja kestev, võib kesta nädalaid
  • Kurjustav kurguvalu
  • Peavalu
  • Väsimus ja üldine nõrkus
  • Madal palavik või palavikupuudus
  • Rindkerevalu, mis süveneb sügavalt hingates või köhates
Muud võimalikud sümptomid
  • Lihasvalud
  • Naha lööve (eriti lapseeas)
  • Kõrva valu (keskkõrvapõletik)
  • Seedehäired (harvem)

Põhipõhjustaja on bakter Mycoplasma pneumoniae. Nakatumine toimub õhku eralduvate tilkade kaudu köhides või aevastades, samuti tiheda kontakti kaudu. Bakter on väga nakkav, eriti suletud kollektiivides nagu koolid, lasteaiad või sõjaväeüksused.

Peamised riskitegurid on:

  • Vanus: Lapsed ja noorukid 5–15 aastat on kõige vastuvõtlikumad.
  • Olemine kollektiivides: Koolid, ühiselamud.
  • Nõrgenenud immuunsüsteem.
  • Aastaaeg: Sagedasem sügis-talvisel perioodil.

Diagnoos põhineb peamiselt kliinilisel pildil, kuid võib vaja minna täiendavaid teste.

  • Anamnees ja füüsiline uuring: Arsti hindab sümptomeid ja kuulab kopsusid.
  • Vereanalüüs: Valkude arvu muutused võivad olla ebatüüpilised.
  • Kopsude röntgenipilt (röntgen): Võib näidata iseloomulikke tumedamaid alasid, eriti alumistes osades.
  • Seroloogilised testid: Antikehade (nt IgM, IgG) tuvastamine vereproovist, mis näitab aktiivset nakatumist või hiljutist kokkupuudet.
  • PCR-test (polümeraasi ahelreaktsioon): Väga täpne meetod, mis tuvastab bakteri DNA-d hingamisteedest võetud proovist (näiteks köhaga).

Ravi on sümptomaatiline ja antibiootikumidega. Tavalised penitsilliinid ei toimi Mycoplasma pneumoniae vastu.

1. Antibiootikumravi: Kasutatakse spetsiifilisi antibiootikume, näiteks makroliide (nt atsitromütsiin), doksütsükliini või fluorkinooloone täiskasvanute puhul.

2. Sümptomaatiline ravi: palavikuvastased (paratsetamool, ibuprofeen), köhareguleerivad vahendid, puhkus ja vedeliku tarbimine.

3. Ennetamine: Hügieenireeglite järgimine (käte pesemine), köhides suu ja ninaga katmine. Nakkushaigestel lastel soovitatakse vältida kooli/koolieelset asutust haiguse perioodil.

Konsulteerige arstiga järgmistel juhtudel:

  • Kestev (üle 7-10 päeva) või tugevnev köha.
  • Kõrge palavik, mis ei alane tavaliste ravimitega.
  • Väljakujunenud hingamisraskused, kiire hingamine või rindkerevalu hingamisel.
  • Tugev peavalu või kõvad lihasvalud.
  • Oluline nõrkus ja vedelikupuuduse märgid.
  • Kui sümptomid halvenevad peale esialgset paranemist.
  • Imikute ja väikelaste puhul, kui tekib apaatia, keeldumine söömast või vähene uriinieritus.