Aglutinatsioonireaktsioonid

Aglutinatsioonireaktsioonid on seroloogilised testid, mis põhinevad antigeenide ja antikehade spetsiifilisel sidumisel ning nähtava kokkusattumise (agglutinatsiooni) tekkimisel. Neid kasutatakse laialdaselt nakkushaiguste diagnoosimiseks, veregruppide määramiseks ja autoimmuunseisundite tuvastamiseks. Test on kiire, spetsiifiline ja sageli esmane valik paljude infektsioonide kinnitamiseks.

Funktsioon
  • Antikehade või antigeenide kvalitatiivne või poolkvantitatiivne tuvastamine patsiendi veres, erites või kultuuris.
  • Nakkushaiguste (nt salmonelloos, brukelloos, revmatiline palavik) diagnostika.
  • Veregrupi ja Rh-faktori määramine.
  • Autoantikehade (nt rheumatoidfaktor) tuvastamine autoimmuunhaiguste korral.
Põhimõte ja tüübid
  • Põhineb antigeeni ja antikeha sidumisel, mille tulemusena tekib suuremad nähtavad kompleksid (agglutinaadid).
  • Otsene aglutinatsioon: antigeenid on osakesed (nt bakterid, vere punased verelibled), mis seovad otseselt patsiendi antikehi.
  • Kaudne (passiivne) aglutinatsioon: teadaolevad antigeenid kinnitatakse kunstlikele kandjatele (nt lateks, želatiin), et tuvastada antikehi.
  • Peamised vormid: lateks-aglutinatsioon, hemagglutinatsioon, koagglutinatsioon.
Protseduur
  • Proovi võtmine: tavaliselt vereproov veenist, võib vajada ka eriteit (nt uriin, liigesevedelik) või bakteri kultuuri.
  • Proovi ettevalmistus: veri tsentrifuugitakse, et saada seerum või plasma.
  • Reaktsiooni läbiviimine: proovi segatakse spetsiifilise reagendiga (nt lateks-osakesed, mis on kaetud teadaolevate antigeenidega) mikrotiterplaadi või slaidil.
  • Tulemuse hindamine: segu segatakse õrnalt ja lastakse roomata. Positiivne reaktsioon avaldub nähtava kokkusattumise (flokulatsiooni) kujunemisena. Negatiivne proov jääb ühtlaseks.
Valmistumine
  • Erilist ettevalmistust enamasti ei vaja. Testi tegemiseks piisab tavalise vereproovist.
  • Oluline on teatada ravimite kasutamisest, mõned võivad mõjutada tulemust.
Mis see tähendab?
  • Positiivne tulemus näitab, et proovis leiduvad spetsiifilised antikehad või antigeenid, mis reageerivad testi reagendiga.
  • See võib kinnitada aktiivset nakkust, varasemat kokkupuudet haigusetekitajaga (nt läbipõdemist) või autoimmuunset reaktsiooni.
Levinumad põhjused
  • Bakteriaalsed infektsioonid: Salmonelloos, Brukelloos, Tüüfus, Leptospiroos.
  • Viraalsed infektsioonid: Mõned viirused võivad põhjustada hemagglutinatsiooni.
  • Autoimmuunhaigused: Rheumatoidartriit (rheumatoidfaktor), süsteemne erütematoosne lupus.
  • Veregrupi määramisel: positiivne reaktsioon Rh-faktori või teatud veregruppide antigeenidega.
  • Raseduse jälgimine: Rh-tõve ennetamiseks tehtav raseda naise RhD antikehade testimine.
Kliinilised sümptomid või kahtlus
  • Pikaajalised või põhjusteta palavikud (kahtlus salmonelloosi või brukelloosi korral).
  • Liigiste valud, paistetus ja jäikus (autoimmuunhaiguste sümptomid).
  • Nakkushaiguse sümptomid, kus patogeeni otse tuvastamine on keeruline.
  • Raseduse ja sünnitusega seotud riskianalüüs (Rh-ühilduvuse hindamine).
  • Enne vereülekannet või elundisiirdamist (vereühilduvuse kontroll).
Kes tellib ja analüüsib?
  • Testi tellib tavaliselt **infektoloog**, **reumatoloog**, **hematoloog** või **perearst**.
  • Tulemuste tõlgendamist ja kinnitamist teeb **kliiniline mikrobioloog** või **immunoloog** laboris.
  • Positiivseid skriningtulemusi kinnitatakse sageli täpsemate meetoditega (nt ELISA, verevili).

Mida see uuring võib näidata?

Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!