Aglutinatsioonireaktsioonid
Kvalitatiivne
Näitaja kohta
Aglutinatsioonireaktsioonid on seroloogilised testid, mis põhinevad antigeenide ja antikehade spetsiifilisel sidumisel ning nähtava kokkusattumise (agglutinatsiooni) tekkimisel. Neid kasutatakse laialdaselt nakkushaiguste diagnoosimiseks, veregruppide määramiseks ja autoimmuunseisundite tuvastamiseks. Test on kiire, spetsiifiline ja sageli esmane valik paljude infektsioonide kinnitamiseks.
Funktsioon
- Antikehade või antigeenide kvalitatiivne või poolkvantitatiivne tuvastamine patsiendi veres, erites või kultuuris.
- Nakkushaiguste (nt salmonelloos, brukelloos, revmatiline palavik) diagnostika.
- Veregrupi ja Rh-faktori määramine.
- Autoantikehade (nt rheumatoidfaktor) tuvastamine autoimmuunhaiguste korral.
Põhimõte ja tüübid
- Põhineb antigeeni ja antikeha sidumisel, mille tulemusena tekib suuremad nähtavad kompleksid (agglutinaadid).
- Otsene aglutinatsioon: antigeenid on osakesed (nt bakterid, vere punased verelibled), mis seovad otseselt patsiendi antikehi.
- Kaudne (passiivne) aglutinatsioon: teadaolevad antigeenid kinnitatakse kunstlikele kandjatele (nt lateks, želatiin), et tuvastada antikehi.
- Peamised vormid: lateks-aglutinatsioon, hemagglutinatsioon, koagglutinatsioon.
Protseduur
- Proovi võtmine: tavaliselt vereproov veenist, võib vajada ka eriteit (nt uriin, liigesevedelik) või bakteri kultuuri.
- Proovi ettevalmistus: veri tsentrifuugitakse, et saada seerum või plasma.
- Reaktsiooni läbiviimine: proovi segatakse spetsiifilise reagendiga (nt lateks-osakesed, mis on kaetud teadaolevate antigeenidega) mikrotiterplaadi või slaidil.
- Tulemuse hindamine: segu segatakse õrnalt ja lastakse roomata. Positiivne reaktsioon avaldub nähtava kokkusattumise (flokulatsiooni) kujunemisena. Negatiivne proov jääb ühtlaseks.
Valmistumine
- Erilist ettevalmistust enamasti ei vaja. Testi tegemiseks piisab tavalise vereproovist.
- Oluline on teatada ravimite kasutamisest, mõned võivad mõjutada tulemust.
Mis see tähendab?
- Positiivne tulemus näitab, et proovis leiduvad spetsiifilised antikehad või antigeenid, mis reageerivad testi reagendiga.
- See võib kinnitada aktiivset nakkust, varasemat kokkupuudet haigusetekitajaga (nt läbipõdemist) või autoimmuunset reaktsiooni.
Levinumad põhjused
- Bakteriaalsed infektsioonid: Salmonelloos, Brukelloos, Tüüfus, Leptospiroos.
- Viraalsed infektsioonid: Mõned viirused võivad põhjustada hemagglutinatsiooni.
- Autoimmuunhaigused: Rheumatoidartriit (rheumatoidfaktor), süsteemne erütematoosne lupus.
- Veregrupi määramisel: positiivne reaktsioon Rh-faktori või teatud veregruppide antigeenidega.
- Raseduse jälgimine: Rh-tõve ennetamiseks tehtav raseda naise RhD antikehade testimine.
Kliinilised sümptomid või kahtlus
- Pikaajalised või põhjusteta palavikud (kahtlus salmonelloosi või brukelloosi korral).
- Liigiste valud, paistetus ja jäikus (autoimmuunhaiguste sümptomid).
- Nakkushaiguse sümptomid, kus patogeeni otse tuvastamine on keeruline.
- Raseduse ja sünnitusega seotud riskianalüüs (Rh-ühilduvuse hindamine).
- Enne vereülekannet või elundisiirdamist (vereühilduvuse kontroll).
Kes tellib ja analüüsib?
- Testi tellib tavaliselt **infektoloog**, **reumatoloog**, **hematoloog** või **perearst**.
- Tulemuste tõlgendamist ja kinnitamist teeb **kliiniline mikrobioloog** või **immunoloog** laboris.
- Positiivseid skriningtulemusi kinnitatakse sageli täpsemate meetoditega (nt ELISA, verevili).
Seotud uuringud
Seotud haigused
Klamüdioos
70%
Ehinokokoos (Echinococcosis)
70%
Leishmanioos
70%
Tripanosomiaas
70%
Trihhomoonia
70%
Askaridioos
70%
Enterobioos
70%
Anküloostoos (konksuhaigus)
70%
Strongiloidoos
70%
Vähikeseen (Trichuriasis)
70%
Teniaas (lintussiinfektsioon)
70%
Tokoskaroos
70%
Amoebiaas
70%
Trihinelloos
70%
Schistosomiaas
70%
Filarioos
70%
Aspergilloos
70%
Kriptokokoos
70%
Histoplasmoos
70%
Pneumocystise pneumoonia
70%
Mukormükoos
70%
Sporotrihhoos
70%
Kriptosporidioos
70%
Giardiaas (Giardia lamblia infektsioon)
70%
Gonorröa
70%
Leetrid (Rubeola)
70%
Süüfilis
70%
Trihhomoniaas
70%
Kandidoos (Candidiasis)
70%
Müoplasmatoole
70%
Ureaplasma infektsioon
70%
Tuberkuloos
70%
Gripp
70%
Tuulerõuged (Parotitis epidemica)
70%
Kuseinfektsioon
70%
Mumps (Parotiit)
70%
Tokspoplasmoos
70%
Lyme'i haigus (Lyme'i borrelioos)
70%
Anaplasmosis (Granülotsütootiline anaplasmosis)
70%
Ehrlichioos
70%
Babesioos (Babesiosis)
70%
Marutaud
70%
Difteria
70%
Artroos
70%
Botulism
70%
Malaaria (Paludism)
70%
Dermatofütoos
70%
Otsi näitajat
11-dehidrotromboksaani B2
11-deoksükortisool
13q deletsiooni uuring
14-3-3 valk CSF-is
16-alfa-hüdroksüestron
17-alfa-hüdroksüprogesteroon
17-hüdroksüprogesteroon
1q amplifikatsiooni uuring
2-hüdroksüestrioon
2-metoksüestron
2-tunnine glükoositaluvuse test
216 toidu intolerantsuse uuring
24 tunni uriinikreatiinini tase
24-tunnine Holteri monitorimine
24-tunnine pH-meetria
24-tunnine uriinalbumiin
24-tunnine uriini fosfor
24-tunnine uriini kaalium
24-tunnine uriini tsüstiin
24-tunnine uriini valkproteiin
Kõrge kehatemperatuur
primary
Hajul tundmine
primary
Maitsemuutus
primary
Kõver sõrm
primary
Nimede unustamine
primary
Kõhuvalu ja palavik
primary
Kõhuvalu ja diaree (kõhulahtisus)
primary
Kõhuvalu ja oksendamine
primary
Vasakpoolne kõhuvalu
primary
Öösel kõhuvalu
primary
Kõhuvalu raseduse ajal
primary
Kõhuvalu menstruatsiooni ajal
primary
Kõhuvalu pärast söömist
primary
Kõhuvalu enne sööki
primary
Tühi kõhuvalu (näljavalu)
primary
Kõhuvalu lapsel
primary
Kõhuvalud ülaosas
primary
Kõhulahtisus ja palavik
primary
Kõhulagedus ja oksendamine
primary
Turisti kõhulahtisus
primary
Stressist põhjustatud kõhulahtisus
primary
Söögijärgne kõhulahtisus
primary
Verejooks
primary
Lapsel diarröa
primary
Oksendamine ja kõhulahtisus
primary
Verejooks
primary
Oksendamine pärast sööki
primary
Tühi kõhu oksendamine
primary
Lapse oksendamine
primary