Lisa kliinik

Western blot

Kvalitatiivne

Näitaja kohta

Western blot on kõrge spetsiifilisusega laboratoorsed meetod valkude tuvastamiseks ja analüüsimiseks bioloogilistes proovides. Seda kasutatakse laialdaselt autoimmuunhaiguste, nakkushaiguste (nagu Lyme'i tõbi ja HIV) ning teatud vähivormide diagnoosimiseks. Meetod põhineb valkude eraldamisel geel-elektroforeesi abil ning nende spetsiifiline tuvastamine antikehade abil.

Funktsioon
  • Tuvastab spetsiifilisi valke või antikehi patsiendi vere- või koeproovis.
  • Kasutatakse teiste testide (nagu ELISA) tulemuste kinnitamiseks, et vähendada valepositiivseid tulemusi.
  • Võimaldab hinnata valgu suurust ja kogust.
Meetodi algupära ja olemus
  • Nimetus 'Western' tuleneb meetodi arendamisest lääneriikides, erinevalt 'Southern' (DNA) ja 'Northern' (RNA) blot'ist.
  • See on kvalitatiivne või poolkvantitatiivne analüüsimeetod.
  • Tulemused esitatakse tavaliselt ribadena paberil, mis vastavad kindlatele valkudele.
Protseduur
  • 1. Valkude eraldamine: Proovist eraldatakse valgud, tavaliselt kasutades geel-elektroforeesi, mis sorteerib need molekulmassi järgi.
  • 2. Ülekandmine membraanile: Eraldatud valgud kantakse spetsiaalsele membraanile (nt nitrotselluloos või PVDF).
  • 3. Blokeerimine: Membraan blokeeritakse, et vältida mittespetsiifilist antikehade sidumist.
  • 4. Esmane antikeha: Membraanile lisatakse esmane antikeha, mis seondub sihtvalguga.
  • 5. Teisene antikeha: Lisatakse teisene antikeha, mis on märgistatud (nt ensüüm või fluorofoor) ja seondub esmase antikehaga.
  • 6. Visualiseerimine: Kasutatakse kemilumintsentsi või värvimismeetodeid, et nähtavaks muuta spetsiifilised valguribad.
Valmistumine
  • Enne vereproovi võtmist ei ole vaja erilist ettevalmistust (nt paastumist).
  • Prooviks võib olla veri, seljaajuvedelik või koeekstrakt.
  • Oluline on teavitada arsti võetavatest ravimitest, mis võivad mõjutada tulemust.
Mis see tähendab?
  • Positiivne tulemus näitab, et patsiendi proovis leidub otsitav valk või antikehad.
  • See kinnitab tavaliselt nakatumist, autoimmuunreaktsiooni või teist spetsiifilist seisundit, olenevalt testitavast sihtmärgist.
Levinud näited positiivsetest tulemustest
  • HIV-i diagnoos: Kinnitab HIV-i vastaste antikehade olemasolu pärast esialgset positiivset ELISA testi.
  • Lyme'i tõbi: Tuvastab Borrelia bakterile iseloomulikke valke.
  • Autoimmuunhaigused: Näiteks süsteemne erütematoosne lupus (antikehad dsDNA vastu).
  • Pärilikud haigused: Valkude puudumise või ebanormaalse struktuuri tuvastamine.
Peamised meditsiinilised põhjused
  • Kui esialgsed skriiningutestid (nt ELISA) annavad positiivse või ebaselge tulemuse ja vajavad kinnitust.
  • Nakkushaiguste (HIV, Lyme'i tõbi, viirushepatiit) kahtlusel.
  • Autoimmuunhaiguste (nt lupus, reumatoidartriit) diagnoosimisel või jälgimisel.
  • Kui kahtlustatakse prionhaigusi (nt Creutzfeldt-Jakobi tõbi).
  • Teatud vähivormide (nt HER2/neu positiivne rinnavähk) iseloomustamisel.
Millistel arstidel on vaja testi?
  • Infektoloog või nakkushaiguste spetsialist (nt HIV, borelioosi kahtlus).
  • Immunoloog või reumatoloog (autoimmuunhaiguste diagnoosimiseks).
  • Neuroloog (prionhaiguste või neurodegeneratiivsete seisundite hindamiseks).
  • Onkoloog (vähkide biomarkerite tuvastamiseks).

Seotud uuringud

HIV 1 ja 2 antikehad
screening
Immuunfluorestsents
preliminary
HIV kombinatsioonitest
complementary

Seotud haigused

HIV ja AIDS 95% Vulvovaginiit 90% Vulviit 85% Bartolini näärmetsüst 80% Bartholini absess 75%

Otsi näitajat