Radioimmuunanalüüs

Radioimmuunanalüüs (RIA) on tundlik laboratoorsetehnika, mille abil saab määrata väga väikeseid koguseid bioloogilisi aineid, nagu hormoone, viiruse antigeene või ravimite kontsentratsioone veres. Meetod põhineb spetsiifiliste antikehade ja radioaktiivselt märgistatud molekulide (radioisotoopide) omavahelisel konkureerimisel. See võimaldab tuvastada ja kvantifitseerida aineid, mida teiste meetoditega oleks raske või võimatu mõõta.

Funktsioon
  • Mõõdab spetsiifiliste biomolekulide (nt hormoonid, tumorimargid) väga madalaid kontsentratsioone kehavedelikes.
  • Põhineb antikehade ja radioaktiivselt märgistatud aine (radioligandi) seondumiskonkurentsil.
  • Tagab suure tundlikkuse ja spetsiifilisuse võrreldes paljude teiste analüüsimeetoditega.
Lähtekohad
  • Arendati välja 1950. aastatel Rosalyn Yalow ja Solomon Bersoni poolt insuliini mõõtmiseks.
  • Saavutas laialdase kasutuse endokrinoloogias, infektsioonhaiguste diagnostikas ja farmakoloogias.
  • Tänapäeval on osaliselt asendatud mitteradioaktiivsete immunomeetoditega (nt ELISA), kuid jääb oluliseks teatud rakendustes.
Protseduur
  • Proovist (tavaliselt veri) võetakse teatud kogus, milles on määratav aine (nt antigeen).
  • Proovi segatakse teadaoleva kogusega spetsiifilisi antikehi ja radioaktiivselt märgistatud aine (radioligandi).
  • Antikehad ja radioligand konkureerivad proovis oleva määratava ainega seondumiseks. Mida rohkem on proovis määratavat ainet, seda vähem radioligandi seondub antikehadega.
  • Pärast seondumise tasakaalustumist eraldatakse seotud ja vaba radioligand (nt filtratsiooni või teiste meetoditega).
  • Radioaktiivsust mõõdetakse. Radioaktiivsuse tase on pöördvõrdeline proovis oleva määratava aine kontsentratsiooniga.
Ettevalmistus
  • Enamasti ei vaja erilist ettevalmistust, kuid konkreetsed juhised sõltuvad määratavast aines (nt öösel nälgimine).
  • Oluline on teavitada arsti kasutatavatest ravimitest.
  • Proovi võtmiseks vajatakse tavaliselt veenist veri.
Kõrge kontsentratsiooni tüüpilised põhjused
  • Hormonaalsed häired (nt liigne hormoonitootmine – türoreotoos, Cushingi sündroom).
  • Pahaloomulised kasvajad, mis toodavad hormoone või muid aineid (nt insuliinoom, mõned kopsuvähid).
  • Autoimmunnsed haigused, mille puhul tekivad teatud aineid vastu antikehad.
  • Nakkushaigused (nt hepatiit B või C, HIV), kus määratakse viiruse antigeene.
  • Mõned ainevahetushaigused (nt rauaga üleküllastumine hemokromatoos).
Tähelepanekud
  • „Kõrge“ tulemus tähendab alati, et määratava aine kontsentratsioon proovis ületab normivahemikku.
  • Tulemuse tõlgendamine on võimalik ainult koos kliinilise pildi ja teiste uuringutega.
  • Mõned ravimid võivad mõjutada tulemust (nt kortikosteroidid võivad mõjutada kortisooli taset).
Madala kontsentratsiooni tüüpilised põhjused
  • Hormonaalsed defitsiidid (nt hüpotüreoos, Addisoni tõbi).
  • Maksa- või neerupuudulikkus, mis mõjutab ainevahetust ja hormonide lagundamist.
  • Alatoitumine või toitumishäired.
  • Mõned pärilikud haigused (nt kasvuhormooni puudulikkus).
  • Kroonilised põletikulised protsessid, mis võivad mõjutada immuunsüsteemi ja hormoonitaset.
Tähelepanekud
  • Madal tase võib viidata organi või näärmete talitlushäirele.
  • Tulemuse hindamisel tuleb arvestada patsiendi vanuse ja sooga, kuna paljude aineide normid sõltuvad neist.
Peamised kasutusvaldkonnad
  • Endokrinoloogia: erinevate hormoonide (insuliin, türeotroopne hormoon TSH, türoksiin, testosteroon) taseme määramine.
  • Onkoloogia: tumorimarkerite (nt PSA, AFP, CEA) jälgimine vähidiagnostikas ja ravi efektiivsuse hindamisel.
  • Infektsioloogia: viirusantigeenide (nt hepatiit B pindantigeen HBsAg) või viirusele vastavate antikehade tuvastamine.
  • Toksikoloogia/Farmakoloogia: teatud ravimite kontsentratsiooni jälgimine veres (ravimite ravimikineetika).
  • Immunoloogia: autoantikehade tuvastamine autoimmunnsete haiguste diagnoosimiseks.
Kes tellib uuringut?
  • Sisehaiguste arst (eriti endokrinoloogia või gastroenteroloogia valdkonnas).
  • Onkoloog vähidiagnostika ja ravi jälgimiseks.
  • Infektsionist nakkushaiguste tuvastamiseks.
  • Endokrinoloog hormonaalsete häirete hindamiseks.

Mida see uuring võib näidata?

Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.

Sümptomid, mille tõttu seda uuringut sageli määratakse
Peavalu Peapööritus Pidev väsimus Kaalutõus

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!