Gripp

Gripi põhjuseks on influenza viirused, mis on jagatud tüüpidesse A, B ja C. Tüüp A on kõige muutlikum ja põhjustab kõige tõsisemaid epideemiaid ning pandeemiaid (nt H1N1, H3N2). Tüüp B põhjustab peamiselt kergemaid, kuid samuti laialdasemaid nakatumisi. Tüüp C põhjustab harva haigust ja selle sümptomid on väga kerged.

Riski suurendavad järgmised tegurid:
* Madal immuunsus (eriti väikelapsed ja üle 65-aastased).
* Kroonilised haigused (kopsu-, südame-, neeru- või maksahaigused, diabeet, immuunpuudulikkus).
* Rasedus.
* Tihe kontakt suurte inimrühmadega (haiglad, koolid, ühistransport).
* Aastaaeg: gripihooeg on Eestis sageli sügis-talv.
* Gripi vastu mittetegemine.

Arst seab diagnoosi enamasti kliinilise pildi alusel, eriti gripihooajal. Kuid erijuhtudel või tüsistuste korral on vaja täpsemat kinnitust. Peamised diagnostilised meetodid on:
1. Kliiniline läbivaatus: Arst hindab sümptomeid (palaviku teket, lihasvalu, köha iseloomu).
2. Kiirtestid (Rapid Influenza Diagnostic Tests): Tehakse nina- või neeluvõtist, tulemus on saadaval 15-30 minuti jooksul. Need on spetsiifilised, kuid mitte absoluutselt täpsed.
3. Viirusviljelus või PCR-diagnostika: Kuldne standard. PCR-test (polümeraasi ahelreaktsioon) tuvastab viiruse RNA-d väga täpselt ja võimaldab määrata ka viiruse alatüübi. Seda kasutatakse sageli haiglaravil või tüsistuste korral.
4. Verianalüüs: Üldverepilt võib näidata viirusinfektsioonile iseloomulikke muutusi (nt lümfotsüütide arvu langust).

Gripi puhul on ravi sümptomite leevendamine ja organismi toetamine, kuna antibiootikumid viiruse vastu ei mõju. Peamised ravisuunad:
* Sümptomaatiline ravi: palavikualandajad ja valuvaigistid (paratsetamol, ibuprofeen), köhavaigistid või loogid (olenevalt köha iseloomust). Oluline on puhkamine ja küllaldane vedeliku tarbimine.
* Antiviirused ravimid: Oseltamiviir (Tamiflu) või zanamiviir. Need on tõhusaimad siis, kui võetakse haiguse esimeste 48 tunni jooksul. Need lühendavad haigusperioodi ja vähendavad tüsistuste riski, kuid ei ole tavalise, tüsistusteta gripi puhul alati vajalikud. Määrab arst.
* Tüsistuste ravi: Kui tekib bakteriaalne kopsupõletik või keskkõrvapõletik, võib arst määrata antibiootikume.
* Ennetamine: Kõige tõhusam meetod on igaaastane gripivaktsineerimine. Vaktsiin kaitseb domineerivate viirustüüpide eest ja vähendab oluliselt raskete kulgu ning surmade riski. Soovitatav on ka hügieenireeglite järgimine (käte pesu, köhates ja aevastades suu ja nina katmine).

Tavalise, kerge gripi korral piisab sageli puhkusest ja iseravist koju. Kuid on oluline teada „punaseid lippe“ – sümptomeid, mis nõuavad kiiret arsti konsultatsiooni:

Pöörduge arsti poole JÄRGMISTEL JUHUTEL:
* Raskused hingamisel või rindkerevalu.
* Püsiv kõrge palavik (üle 39°C), mis ei lange tavapäraste ravimitega.
* Äge iiveldus/oksendamine, mis takib vedeliku tarbimist (dehüdratatsiooni oht).
Järsk peavalude tugevnemine või kaelajäikus.
* Lapse puhul: ärevus või apaatia, unisus, keeldumine joomast, tsüanoos (sinakas kehavärvus).
* Sümptomite paranemise asemel halvenemine või nende püsimine üle 7-10 päeva.
* Kui kuulute kõrge riski rühma (vannem, rase, kroonilise haigusega).

Kutsu KIIREMMALT arstiabi või sõida EMOs, kui:
* On raske hingata või hingamine on väga kiire.
* Tekib segasus, vähene reaktsioonvõime või teadvuse kaotus.
* Tekivad krambid.