Immuunfluorestsents
Immuunfluorestsents on laboratoorsetehnika, mis kasutab fluorestseeruvaid antikehasid antigeenide või antikehade tuvastamiseks kudedes või rakkudel. Seda meetodit kasutatakse laialdaselt autoimmuunhaiguste, teatud infektsioonide ja mõnede vähivormide diagnoosimisel ning uuringutes.
- Meetod põhineb spetsiifiliste fluorestseeruvate antikehade seondumisel sihtantigeenidega proovis.
- Fluorestsentsi saab jälgida spetsiaalse fluorestsentsmikroskoobi abil, mis võimaldab visualiseerida antigeenide asukohta.
- Autoimmuunhaiguste diagnoosimine (nt süsteemne erütematoosne lupus, Goodpasture'i sündroom).
- Viiruste (nt herpesviirused, respiratoorne süntsitiaalviirus) või bakterite tuvastamine.
- Rakkude pinna markerite ja retseptorite uurimine immunoloogilistes ja onkoloogilistes uuringutes.
- Patsiendilt võetakse proov (nt vereplasma, koebiopsia, soonest vedelik).
- Proov kinnitatakse kindlale kandjale (släpp) ja töödeldakse, et säilitada raku struktuur.
- Proovile lisatakse primaarsed antikehad, mis on spetsiifilised otsitava antigeeni suhtes.
- Seejärel lisatakse fluorestseeruvatega märgistatud sekundaarsed antikehad, mis seonduvad primaarsete antikehadega.
- Preparaat pestakse ja vaadatakse fluorestsentsmikroskoobi all. Fluorestsentsi olemasolu ja muster näitab antigeeni olemasolu.
- Spetsiifilist ettevalmistust enamasti ei vaja. Oluline on teavitada arsti kõigist tarvitatavatest ravimitest.
- Kui võetakse koeproov (biopsia), järgitakse standardseid ettevalmistus- ja taastumisjuhiseid.
- ANA (antituumori antikehad) test: võib osutada süsteemsele erütematoossele lupusele või teistele kollageenhaigustele.
- ANCA (antitsütoplasmaatilised neutrofiilide antikehad): seotud süsteemsetega vaskuliitidega (nt Granulomatoos polüangiitiiga).
- Basalmembraani antikehad: Goodpasture'i sündroomi tuvastamine.
- Viiruslikud infektsioonid (nt herpes simplex, tsütomegaloviirus) – tuvastatakse viiruse spetsiifilisi antigeene rakkudes.
- Bakteriaalsed infektsioonid (nt klamüüdia).
- Lümfoomide või leukeemiate diagnoosimine, tuvastades spetsiifilisi rakupinna markerreid.
- Metastaaside ja päritolu määramine.
- Mõned põletikulised seisundid võivad anda mitte-spetsiifilist tulemust.
- Võib esineda valepositiivne tulemus teiste haiguste või tehniliste tegurite tõttu.
- Kahtlus autoimmuunhaiguse järgi (nt liigesevalu, nahalööved, neerupuudulikkus).
- Pikaajalised või rasked infektsioonid, kus tavapärased testid ei ole andnud tulemust.
- Vähi kahtlus või olemasoleva vähidiagnoosi täpsustamine.
- Testi võib tellida immunoloog, reumatoloog, nefroloog, infektoloog, hematoloog või onkoloog.
- Patoloog või kliiniline keemik analüüsib proove laboris ja koostab arusaadavad leiaruportid.
Mida see uuring võib näidata?
Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.
Muutunud tulemus võib viidata neile haigustele
3Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Arutelu
Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!