Tokspoplasmoos

Tokspoplasmoos on zoonootiline nakkus, mille tekitaja on parasiit Toxoplasma gondii. Parasiit võib nakatada peaaegu kõiki soojusverelisi loomi, kuid tema lõplik peremees on kodukass või teised kaslaste sugukonna esindajad. Inimene nakatumisel muutub vaheperemeheks. Parasiit paljuneb ja moodustab tsüsteid erinevates kudedes, peamiselt lihastes, ajus ja silmades. Tervetel immuunsüsteemiga inimestel jääb infektsioon tavaliselt latentseks (peituks) eluaegselt, kuid nõrgenenud immuunsüsteemi korral võib see aktiveeruda ning põhjustada eluohtlikke elundkahjustusi.

Põhipõhjuseks on parasiidi Toxoplasma gondii organismi sattumine. Peamised nakatumisteed:

• Toidu kaudu: Toor või ebapiisavalt küpsetatud liha (eriti sealiha, lambaliha, hirveliha), mis sisaldab parasiidi tsüste.
• Saastunud pinnas või toit: Söömine pesemata köögivilju või puuvilju, mis on kokku puutunud nakatunud kasside väljaheitega kontamineeritud pinnasega.
• Otsekontakt kasside väljaheitega: Kassiliiva vahetamine või aiatööd ilma kindadeta.
• Vertikaalne ülekanne: Nakatumine raseduse ajal emalt lootele, mis on kõige ohtlikum esimesel kolmel raseduskuul.
• Harva: Nakatumine nakatunud elundite siirdamise või vereülekandega.

Peamised riskirühmad: Rasedad naised, HIV-positiivsed inimesed, kemoteraapiat saavad või organisiirdamise läbinud patsiendid ning need, kes tarbivad palju toorliha.

Tokspoplasmoosi diagnoosimine põhineb peamiselt verianalüüside tulemustel, eriti nakatumise erinevatel etappidel iseloomulike antikehade (IgG ja IgM) tuvastamisel.

• Seroloogilised uuringud: Määratakse antikehade IgM (viitab äsja toimepandanud nakkusele) ja IgG (viitab varasemale, kroonilisele nakkusele) tase. Kõrge IgM koos kasvava IgG tasemega viitab äsjasele infektsioonile, mis on kriitiline raseduse hindamisel.
• Avidiindetest: Abivahend eristamaks hiljutist nakatumist varasemast, mõõtes IgG antikehade sidumistugevust (avidiinsust).
• Polümeraasi ahelreaktsioon (PCR): Otse tuvastab parasiidi DNA-d verest, lootevee proovist (amniotsentees) või tserebrospinaalsest vedelikust. Eriti oluline immuunsüsteemi nõrgestunud patsientidel ja loote nakatumise kinnitamisel.
• Kudede biopsia ja histoloogia: Harvemini, kui on vaja tuvastada parasiiti teistest kudedest.
• Pildidiagnostika (aju KT või MRI): Kasutatakse immuunpuudulike patsientide ajukahjustuste (nt granuloomide) avastamiseks.

Tervetel täiskasvanutel, kellel puuduvad sümptomid, ei ole ravi tavaliselt vajalik. Ravi on siiski hädavajalik järgmistel juhtudel:

• Rasked või pikaajalised sümptomid tervetel inimestel.
• Diagnoositud kaasasündinud toksoplasmoos vastsündinutel.
• Nakatumine raseduse ajal, et vähendada lootele nakatumise riski ja selle tagajärgi.
• Kõik juhtumid immuunsüsteemi tõsiselt nõrgestunud inimestel (nt HIV/AIDS).

Kasutatavad ravimid:

• Pürimetamiin koos sulfadiatsiini või klindamütsiiniga – see on standardravikombinatsioon tõsiste juhtumite korral. Pürimetamiin võib põhjustada vereloome häireid, seega lisatakse tavaliselt leedinhape (foliinhape).
• Atovakoon või trimetopriim/sulfametoksasool (Bactrim) kasutatakse alternatiivina või ennetusraviks (profilaksiks) immuunpuudulikel patsientidel.

Rasedate ravis kasutatakse erilisi režiime, mis on lootele ohutud, näiteks spiramütsiini või pürimetamiini koos sulfadoksiiniga ja leedinhappega.

Ennetamine on väga oluline, eriti riskirühmadele: liha hoolikaks küpsetamine, köögiviljade ja puuviljade põhjalik pesemine, kindade kandmine aiatöödel ja kassiliiva vahetamisel.

Konsulteerige kindlasti arstiga, kui:

• Olete rase või plaanite rasedust ja kahtlustate, et olete kokku puutunud toksoplasmoosiga (nt sõite toorliha, tegite aiatöid).
• Teil on diagnoositud immuunsüsteemi nõrgestav haigus (nt HIV) ja teil tekivad äkilised peavalud, nägemishäired, segasus või koordinatsiooniraskused.
• Teil esineb pikaajaline või tugev lümfisõlmede suurenemine, eriti kui see ei kao iseenesest mõne nädala jooksul.
• Teil on gripi sümptomid, mis ei levi või halvenevad.
• Teil on pärast välismaal viibimist või kassiga tihedamat kokkupuudet tekkivad ägedad sümptomid.

RASEDATELE on eriti oluline: Igasugune kahtlus nakatumise suhtes raseduse ajal nõuab kohest ühendustvõtmist günekoloogi või nakkushaiguste spetsialistiga võimalike tagajärgede hindamiseks ja ennetava ravi alustamiseks.