24-tunnine uriini valkproteiin

Kvantitatiivne · mg/24h

Normaalsed väärtused

24-tunnise uriini valkproteiini normid
Üldine
< 150 mg/24h (või < 0,15 g/24h) peetakse füsioloogiliseks normaalseks tasemeks.
Mehed
Sama üldine norm. Mikroalbuminuuria (varajase kahjustuse marker) on 30–300 mg/24h.
Naised
Sama üldine norm. Mikroalbuminuuria on 30–300 mg/24h. Raseduse ajal võivad normid olla erinevad.

Näitaja kohta

24-tunnine uriini valkproteiini uuring mõõdab ühe ööpäeva jooksul kogutud uriinis leiduva valkproteiini kogust. See on oluline neerude funktsiooni hindamiseks ja proteiinuuria (valkproteiinide kõrge sisaldus uriinis) tuvastamiseks. Uuring aitab hinnata neeru- ja ainevahetushaiguste riski ning seire all olevate seisundite kulgu.

Funktsioon
  • Valkproteiinide (eriti albumiini) koguse kvantitatiivne määramine 24 tunni jooksul kogutud uriinis.
  • Annab täpsema ja usaldusväärsema hinnangu kui hommikuse uriini valkproteiini ja kreatiniini suhe.
  • Peamine meetod proteiinuuria tõsiduse hindamiseks ja neerukahjustuse prognoosi määramiseks.
Päritolu ja tähtsus
  • Terved neerud lasevid uriini läbi väga vähese koguse valkproteiine.
  • Valkproteiinide suurenenud eritumine uriiniga (proteiinuuria) on oluline neerukahjustuse marker.
  • Püsiv proteiinuuria võib viidata kroonilisele neeruhaigusele, diabeetilisele nefropaatiale või hüpertensiivsele neerukahjustusele.
Ettevalmistus
  • Tavaliselt pole erilist ettevalmistust vaja, kuid järgi arsti või labori juhiseid.
  • Mõned ravimid võivad tulemust mõjutada, seega teavita arsti kõikidest ravimite kasutamisest.
  • Välti liigset füüsilist koormust enne ja kogumise ajal, kuna see võib tulemust suurendada.
Protseduur
  • Kogumine algab tavaliselt hommikul: esimene hommikune uriin lastakse mööda, märgitakse täpne aeg.
  • Järgmise 24 tunni jooksul kogutakse KÕIK uriin spetsiaalsesse anumasse, sealhulgas kogumisperioodi lõpus järgmise päeva hommikune uriin.
  • Kogumisanum tuleb hoida jahedas kohas (tavaliselt külmkapis).
  • Pärast kogumise lõppu viiakse anum koos täieliku andmete lehega (algusaeg, lõppaeg, kogumaht) laborisse analüüsiks.
Neeruhaigused
  • Krooniline neeruhaigus (nt glomerulonefriit, neerukude kahjustus)
  • Diabeetiline nefropaatia (suhkurtõve põhjustatud neerukahjustus)
  • Neeruarterite kitsenemine või hüpertensioon
Süsteemsed haigused
  • Lupus (SLE) või teised autoimmunhaigused
  • Raske infektsioon või sepsis
  • Münchhauseni sündroom
Muud põhjused
  • Krooniline südamepuudulikkus
  • Rasked metallide mürgistused (nt plii, elavhõbe)
  • Mõned pahaloomulised kasvajad (nt multipel müteloom)
Füsioloogilised ja kliinilised olukorrad
  • Normaalne leid – tervete neerude korral on valkproteiini sisaldus uriinis väga madal või tuvastamatu.
  • Mõningatel indiviididel võib olla geneetiliselt madalam tase.
  • Ebapiisav valkproteiinide tarbimine toidus (alatoitlus, range dieet)
Tehnilised põhjused
  • Vale uriini kogumine (nt unustati osa uriinist, kogumisaeg oli lühem kui 24 tundi)
  • Anuma mittetäielik toomine laborisse või vale ladustamine
Tervisekontroll ja kahtlused
  • Kui teistel uuringutel (nt uriini testikinnitus või valkproteiini/kreatiniini suhe) tuvastatakse proteiinuuria.
  • Diabeedi või kõrge vererõhuga patsientide regulaarne seire neerukahjustuse varaseks avastamiseks.
  • Kroonilise neeruhaiguse olemasolul haiguse kulgu hindamiseks ja ravi efektiivsuse kontrollimiseks.
Spetsialistide konsultatsioon
  • **Nefroloogi** (neeruhaiguste arsti) poolt – põhiline uuring neerufunktsiooni hindamiseks.
  • **Endokrinoloogi** (siseelundite eriarsti) või **perearsti** poolt – patsientidel, kellel on diabeet või hüpertensioon, et hinnata tüsistuste riski.