Süüfilis
Kirjeldus
Süüfilis on bakteriaalne infektsioon, mida põhjustab Treponema pallidum. See on suguhaigus, mis võib põhjustada tõsiseid elundkahjustusi ja neuroloogilisi probleeme, kui seda ei ravita õigeaegselt. Tänapäeval on see haigus ravim, kuid selle levikut takistavad just teadlikkus ning regulaarne testimine.
Süüfilis on krooniline nakkushaigus, mida põhjustab spiraalsel kujul bakter Treponema pallidum. Haigus levib peamiselt sugulisel teel, kuid võib kanduda ka raseduse ajal emalt lootele (kaasasündinud süüfilis) või harva vereülekande kaudu. Bakter tungib organismi läbi naha või limaskesta mikrokahjustuste. Pärast nakatumist levib see vereringe kaudu kogu kehasse, võimudes kahjustada peaaegu kõiki elundeid – nahka, luid, südant, veresooni, silmi ja kesknärvisüsteemi. Haigus kulgeb etappidena (primaarne, sekundaarne, latentne ja tertiaarne), millest igaühel on oma iseloomulikud tunnused.
- Esimese tunnusena tekib nakkuse kohale (tavaliselt suguelunditel, pärakus, suus või huultel) väike, valutu haavand – šankr.
- Haavand on tihe, ümar ja talub puudutust, see ei verd ega ole valulik.
- 1-2 nädala jooksul suurenevad lähedased lümfisõlmed (näiteks ingvinaalsed).
- Haavand paraneb iseenesest 3-6 nädala jooksul, kuid infektsioon jätkub levimist kehas.
- Ilmub 6 nädalat kuni 6 kuud pärast nakkust.
- Levinud sümptom on erinev nahalööve (roseol, papuloosne lööve), mis sageli hõlmab käte tallu ja käte pealmist.
- Võib esineda üldsümptomeid nagu väsimus, palavik, peavalu ja kurguvalu.
- Lümfisõlmede suurenemine üle kogu keha.
- Võivad ilmuda niisked kondülüümid (soojades kehaosades nagu häbemega ümbrus) ja paised limaskestadel.
- Juuste väljalangemine (alopeesia) laikudena.
- Nähtavaid sümptomeid pole, kuid bakter on organismis endiselt olemas.
- Varajane latentne etapp (kuni 1 aasta nakatumisest).
- Hiline latentne etapp (üle 1 aasta). Haigus ei ole nakkav, välja arvatud raseduse ajal emalt lootele.
- Võib tekkida aastaid või aastakümneid pärast esialgset nakatumist, kui haigust ei ravi.
- Gumma – pehmed kasvajataolised moodustised nahal, luudel või sisemistes elundites.
- Südame-veresoonkonna süüfilis – võib põhjustada aordi laienemist (aneurüsm) ja klappide kahjustusi.
- Neurosüüfilis – kahjustus kesknärvisüsteemile: mälu- ja koordinatsioonihäired, dementsus, tabes dorsalis (seljaaju kahjustus), nägemis- või kuulmiskahjustused.
Süüfilise ainsaks põhjuseks on bakter Treponema pallidum. Peamine levikutee on otsene kontakt primaarse või sekundaarse süüfilise haavandite või löövetega sugulisel teel (vaginaalne, anaalne, oraalne seks). Raseda naise organismis olev bakter võib läbida platsenta ja nakatada loote, põhjustades kaasasündinud süüfilise, mis võib viia raskete sünnidefektide või suremiseni. Väga harva võib nakatumine toimuda otsese verekontaktiga (näiteks ühise süstla kasutamisel). Riski suurendavad tegurid on kaitsevahendita (kondoomita) seks, korduvad suguhaigused, mitme seksuaalpartneri olemasolu, seksuaalpartneri, kellel on süüfilis, ning süstivate uimastite tarvitamine.
Süüfilise diagnoosimine põhineb mitmel meetodil. Anamneesi ja füüsilise uuringu käigus otsitakse iseloomulikke haavandeid või löövet. Diagnoosi kinnitamiseks tehakse laboratoorsed veretestid, mis jagunevad kahte rühma: mittespetsiifilised (reagiinilised) testid (nt RPR, VDRL) tuvastavad antikehi, mis võivad teiste haiguste korral ka tekkida, ja mida kasutatakse ka ravi tõhususe jälgimiseks. Spetsiifilised testid (nt TPHA, FTA-ABS, TPPA) tuvastavad otse Treponema pallidum-i vastu suunatud antikehi ja annavad lõpliku kinnituse. Neurosüüfilise kahtluse korral analüüsitakse seljaaju vedelikku. Otse bakterit saab tuvastada mikroskoobiga pimedavälja meetodil värskelt eritist võtates primaarsetest haavanditest, kuid see meetod on Eestis haruldane.
Süüfilise kuldstandardravi on penitsilliini kasutamine. Raviskeem sõltub haiguse etappist ja kestusest. Primaarse, sekundaarse ja varajase latentse süüfilise korral kasutatakse ühekordset süsti benzatiinpenitsilliini G intramuskulaarselt. Hilise latentse või pikaajalise latentse süüfilise korral antakse kolm süsti nädalavahedega. Neurosüüfilise, südame-veresoonkonna süüfilise või kaasasündinud süüfilise korral on vajalik pikem hospitaliseeritud ravi vesilahustatud penitsilliini G süstete kujul veeni. Penitsilliiniallergia korral kasutatakse alternatiivseid ravimeid nagu doksüsüklüiin või tsefatriaksoon, kuid nende kasutamine nõuab hoolikat jälgimist. Pärast ravi on väga oluline teha kontrollvereproove, et veenduda ravi tõhusus. Seksuaalpartnerid, kes on olnud kokkupuutes nakatunuga, peavad samuti läbima testimise ja vajadusel ravi.
- Kohe, kui märkate suguelunditel, pärakus või suus valutut haavandit, isegi kui see paraneks.
- Kui teil tekib seletamatu nahalööve, eriti peopesadel ja talladel.
- Kui teil on olnud kaitsevahendita seksuaalkontakt kellegagi, kelle süüfilise staatus on teadmata või positiivne.
- Raseduse plaanimisel või raseduse alguses on soovitatav teha süüfilise test osana üldistest uuringutest.
- Kui teie regulaarse seksuaalpartneril on diagnoositud süüfilis.
- Neuroloogiliste sümptomite (peavalud, nägemishäired, kõneprobleemid, koordinatsioonihäired) ilmnemisel, eriti kui on ka eelnev süüfilise ajalugu.