Stressist põhjustatud kõhulahtisus

Kirjeldus

Stressist põhjustatud kõhulahtisus on levinud olukord, kus emotsionaalne pinge või ärevus põhjustab kiireid, vedelama sisuga soolestiku liigutusi.

See on kehaline reaktsioon stressile, mida põhjustab sidussüsteemi (aju-soolestiku telje) häire. Stress hormoonid (nagu kortisool ja adrenaliin) suurendavad soolestiku liikumiskiirust, vähendavad vedeliku imendumist pakssoolest ja võivad muuta soolestiku mikrofloorat, põhjustades vedelat väljaheidet. See on keha 'võitluse või põgenemise' reaktsiooni osa, mis suunab energia ja verevarustuse eelistatult lihastele, kahjustades seedeprotsesse.

Sagedased / Mitteohtlikud põhjused
  • Äge emotsionaalne stress (näiteks eksam, esinemine, oluline kohtumine)
  • Krooniline stress või ärevus
  • Elumuutused (kolimine, töövahetus, isiklikud konfliktid)
  • Väsimus ja unepuudus
  • Toitumisharjumuste muutus stressiolukorras
Tõsisemad haigused või hoiatusmärgid
  • Ärevushäired või depressioon, mis avaldub ka seedetraktis
  • Põletikulised soolestikuhäired (nt Crohn'i tõbi, haavandlik koliit)
  • Irriteeritud soole sündroom (IBS), mida stress võimendab
  • Toiduallergiad või talumatus, mis võivad stressi all esile kerkida
  • Bakteriaalsed või viirusinfektsioonid, mille sümptomeid stress võimendab

1. Puhka: proovi leida aega lõõgastumiseks, kasuta sügav hingamist või meditatsiooni. 2. Joo piisavalt vedelikku: vee, basseenivee või elektrolüütidega jookide joomine hoiab ära dehüdratsiooni. 3. Jälgi toitumist: söö väikseid portsjonitena, vältida rasvaseid, vürtsikaid või kõrgelt kiudainerikkaid toite episoodi ajal. Soovitatud on banaanid, riis, kuivikud (BRAT-dieet). 4. Kasuta retseptivabu ravimeid: nt loperamiid (nt Imodium) lühiajaliseks kasutamiseks, kuid mitte pikaajaliselt ilma arsti nõusolekuta. 5. Vähenda stressitegureid: tegele ajaplaneerimisega, tee kergeid füüsilisi harjutusi, räägi probleemidest lähedastega.

Kiire (24 tunni jooksul) arsti konsultatsioon vajavad sümptomid
  • Kõrge palavik (üle 38,5°C)
  • Püsiv iiveldus või oksendamine, mis takistab vedeliku tarvitamist
  • Tugev kõhuvalu, mis ei levene
  • Väljaheites verd või musta, tärklisetaolist ainet
  • Märgatav dehüdratsioonimärgid (vähene urineerimine, suukuivus, uimasus)
Planeeritud arsti külastuse vajadus
  • Stressist põhjustatud kõhulahtisus kordub tihti või muutub krooniliseks
  • Sümptomid segavad igapäevaelu või töö tegemist
  • Kaalulangus ilma selge põhjuseta
  • Kahtlus, et tegemist on põletikulise soolestikuhäirega või toidumittestatusega
  • Kodus kasutatud meetodid ei anna leevendust