24-tunnine uriini kaalium

Kvantitatiivne · mmol/24h

Normaalsed väärtused

24-tunnine uriini kaalium normid

Üldine

Tavapärane väärtus on vahemikus 25–125 mmol/24 tunnis (või 25–120 mmol/24h).

Mehed

Meestel: 25–125 mmol/24h.

Naised

Naistel: 25–125 mmol/24h. (Märkus: Normivahemikud võivad erineda olenevalt laborist ja meetodist.)

Näitaja kohta

24-tunnine uriini kaalium on laboratoortest, mis mõõdab kaaliumi hulka uriinis, mis on kogutud 24 tunni jooksul. See test aitab hinnata neerude funktsiooni ja organismi elektroliidi tasakaalu, eriti kaaliumi ainevahetust. Regulaarne kontroll võib aidata tuvastada varjatud neeru- või endokriinhäireid.

Mis on 24-tunnine uriini kaalium?

Funktsioon

Kaalium on oluline elektrolüüt, mis reguleerib südame-, lihaste- ja närvirakkude talitlust.
Test mõõdab, kui palju kaaliumi eritub neerude kaudu uriiniga välja, mis peegeldab organismi kaaliumitasakaalu.

Päritolu

Proov kogutakse uriinist 24 tunni vältel spetsiaalsesse anumasse.
See erineb ühekordsest uriinianalüüsist, kuna annab terviklikuma pildi päevasest eritumisest.

Ettevalmistus ja protseduur

Protseduur

Test algab hommikul esimese uriinierituse äraviskamisega.
Kogu järgmine uriin kogutakse 24 tunni jooksul spetsiaalsesse anumasse, mida hoitakse jahedas kohas.
Pärast 24 tundi viiakse kogutud proov analüüsiks laboratooriumi.

Oluline

Vältida teatud toidulisandeid või ravimeid, mis võivad mõjutada tulemust (arsti soovitusel).
Järgida täpselt 24-tunnise kogumise juhiseid, et tulemus oleks usaldusväärne.

Kõrge 24-tunnine uriini kaalium (põhjused)

Meditsiinilised seisundid

Neerupuudulikkus või neeruhaigused, mis põhjustavad liigset kaaliumi eritumist.
Aldosteroonpuudulikkus (Addisoni tõbi) või muud hormonaalsed häired.
Diureetikumide (kusepeletiste) kasutamine.
Metaboolsed häired, näiteks diabeetiline ketoatsidoos.

Muud tegurid

Liigne kaaliumitarbimine toiduga (nt banaanid, kartulid).
Raske trauma või laialdane lihaskahjustus (rabdomüolüüs).

Madal 24-tunnine uriini kaalium (põhjused)

Meditsiinilised seisundid

Hüpokaleemia (madal vereserumi kaalium), mis võib olla põhjustatud piisamatus toitumisest, iiveldusest või kõhulahtisusest.
Liigne aldosterooni tootmine (Conn-i sündroom) või muud hormonaalsed häired.
Neerud säilitavad liiga palju kaaliumi, mis on seotud dehidratsiooniga või neerufunktsiooni muutustega.

Muud tegurid

Kasvajad, mis toodavad liiga palju insuliini.
Mõned ravimid (nt diureetikud, mis hoiavad kaaliumi).

Indikatsioonid: millal tehakse testi?

Peamised põhjused

Vereseerumi kaaliumi taseme kõrvalekaldumiste hindamiseks.
Kahtlus neerude funktsionaalsete häirete (nt tubulaarshäirete) osas.
Hüper- või hüpokaleemia põhjuste selgitamiseks.
Hormonaalsete häirete (nt aldosteroon) diagnostikas.
Diureetikumide või muude ravimite mõju jälgimiseks.

Spetsialistid

Testi võib tellida perearst, nefroloog (neerudega tegelev arst) või endokrinoloog (hormoonidega tegelev arst).
Sagedane ka sisehaiguste ja intensiivravi kontekstis.