Lisa kliinik

Otsene oftalmoskoopia

Ei kohaldu

Näitaja kohta

Otsene oftalmoskoopia on kiire ja lihtne silma põhja uuring, mida teeb arst spetsiaalse seadme – oftalmoskoobi abil. See võimaldab vaadata võrkkesta, vere- ja närvikanaleid ning kollatäppi (macula). Uuring on diagnoosimisel esmaseks meetodiks mitmete silmahaiguste avastamisel.

Funktsioon
  • Silmamuna tagumise osa (silmapõhja) visuaalne vaatlus.
  • Võimaldab hinnata võrkkesta (retina), verekanalteid ja nägemisnärvi (nervus opticus) seisundit.
  • Peamine meetod erinevate silmahaiguste (nt glaukoom, diabeetiline retinopaatia, degeneratiivsed muutused) ja süsteemsete haiguste (nt kõrge vererõhk, diabeet) mõju hindamiseks.
Meetodi iseärasused
  • Tehakse otse läbi pupilli, tavaliselt tumedas toas, et suurendada pupilli laienemist.
  • Võimaldab suurendatud pildi vaadata (umbes 15x), kuid vaateväli on piiratud.
  • Kontrollkülg: teine silm on avatud, mis võimaldab patsiendil fikseerida pilku kaugemal asuvale objektile.
Protseduur
  • Patsient istub või lamab. Arst valgustab silma oftalmoskoobi valgusvihuga.
  • Arst vaatleb silma läbi seadme objektiivi, hoides seda umbes 1-2 cm kaugusel patsiendi silmast.
  • Uuringuks on vaja laiendada pupille (silma musta keskmist osa). Selleks tilgutatakse silma pupille laiendavaid tilguseid (midriaatilisi).
  • Arst palub patsiendil vaadata erinevatesse suundadesse (üles, alla, otse, küljele), et uurida kogu silmapõhja.
  • Uuring kestab mõni minut ja on valutu. Valgus võib olla ebamugav, kuid see on lühiajaline.
Ettevalmistus
  • Enne uuringut ei tohi kanda silmaläätsi.
  • Pärast pupilli laiendavaid tilguseid võib nägemine olla hägune ja valgusele tundlik mitu tundi. Sellise perioodi jooksul ei ole soovitatav juhtida.
  • Oluline on teatada arstile kõikidest ravimitest ja võimalikest allergiatest (eriti atropiini või sarnaste ainete suhtes).
Silmahaigused
  • Glaukoom (rohekae): nägemisnärvi kahjustus ja väljalangud.
  • Diabeetiline retinopaatia: verekanalite kahjustus, verevalumid, uute veresoonte teke (neovaskularisatsioon).
  • Võrkkesta degeneratsioon (nt makuladegeneratsioon): muutused kollatäpi (kõige selgem nägemispiirkond) piirkonnas.
  • Võrkkesta külglemine või rebend (retina detachments).
  • Katarakt: läätse udumine, mis võib takistada selget vaadet.
Süsteemsed haigused
  • Kõrge vererõhk (hüpertensioon): spetsiifilised verekanalite muutused, verevalumid.
  • Ateroskleroos: verekanalite kõvenemine ja kitsenemine.
  • Mõned kroonilised põletikulised haigused (nt süstemaatiline erütematoosne luupus).
Muud leidud
  • Pigmentatsioonipunktid või kasvajad.
  • Võrkkesta (retina) sünnistruktuurid või armitavad.
  • Silma põhja verevalumid erinevatel põhjustel.
Sümptomid
  • Äkiline või progresseeruv nägemise halvenemine.
  • Nägemisvälja moonutused (näiteks lainelised jooned) või väljade väljalangud.
  • Lennud (väikesed täpid või niidid, mis liiguvad vaateväljas).
  • Valgusvilgud (fotopsia).
Seire ja kontroll
  • Krooniliste haiguste (diabeet, kõrge vererõhk) korral silmade kahjustuste seireks.
  • Glaukoomi riskirühmas või selle kahtluse korral.
  • Pärast silmatraumat.
  • Enne kataraktioperatsiooni.
Kes saadab arsti juurde?
  • Oftalmoloog (silmaarst) – peamine spetsialist, kes teeb ja tõlgendab uuringut.
  • Perearst – saadab edasi oftalmoloogi juurde sümptomite või süsteemset haiguse korral.
  • Neuroloog – kahtluse korral nägemisnärvi või kesknervisüsteemi haiguste puhul.
  • Endokrinoloog – diabeedi korral silmakomplikatsioonide seireks.

Seotud uuringud

Oftalmoskoopia
complementary
Kaudneftalmoskoopia
complementary
Biomikroskoopia
complementary
Pilite lampi uuring
complementary
Võrkkesta optiline koherentsne tomograafia (OCT)
confirmatory
Fluorestseini angiograafia
confirmatory
Indotsianiinrohelise angiograafia (ICGA)
confirmatory
OCT angiograafia
confirmatory

Seotud haigused

Võrkkesta arteri oklusioon 85% Võrkkesta lahtiolemine (Retina detachments) 85% Proliferatiivne diabeetiline retinopaatia 85% Võrkkesta veenide oklusioon (VVO) 80% Võrkkesta rebend (Ablatio retinae) 80% Glaukoom 80% Makuula edeem 80% Nurkade sulgemise ehk aksiaalse kambri kitsenduse glaukoom 80% Vanane makuladegeneratsioon 75% Avatise nurga glaukoom 75% Retinitis pigmentosa 75% Märg makuladegeneratsioon 75% Kuiv makuladegeneratsioon 70% Diabeetiline retinopaatia 70% Bakteriaalne meningiit 65% Diabeetiline neuropaatia 65% Meningiit 60% Entsefaliit 60% Herpese entsefaliit 55% Subarahnoidaalne hemorraagia 50% Intratserebraalne hemorraagia 50% Isheemiline insult 50% Ajuveenide tromboos 50%

Otsi näitajat