Herpese entsefaliit

Herpese entsefaliit on HSV-1 viiruse poolt põhjustatud ajukoe (aju kooriku) põletik. Viirus, mis tavaliselt põhjustab huulte herpeest, võib harva närviradade kaudu levida aju piirkondadesse, peamiselt oimusagarasse (temporaallapp). Seal põhjustab viirus intensiivset kahjustust ja põletikku, mis toob kaasa ajuturretuse ning võib hävitada aju rakke. Haigus võib tekkida nii esmase infektsioonina kui ka varasema, passiivse viiruse uuestiaktiveerumisena.

Põhipõhjus on herpeslihtviirus tüüp 1 (HSV-1), mis on üldlevinud viirus. Enamik inimesi on sellega nakatunud lapsepõlves, kuid infektsioon jääb enamasti passiivseks ('magavaks') närvisõlmedesse. Herpese entsefaliit tekib siis, kui viirus mingil põhjusel aktiveerub ja liigub mööda närve otse ajju. Täpne põhjus, miks see juhtub, ei ole alati teada. Riskitegurite hulka kuuluvad: vanus (nii väikelapsed kui ka eakad on riskirühmas), nõrgenenud immuunsüsteem (nt HIV, vähiravi, siirdamise tõttu), eelnev aju trauma või operatsioon ning mõned geneetilised tegurid, mis mõjutavad immuunvastust.

Kiire ja täpne diagnoos on elukriitilise tähtsusega. Güdikav töö sisaldab mitmeid meetodeid:

1. Seljaajuvedeliku analüüs (lumbaalpunktsioon): See on kõige olulisem uuring. Otsitakse viirusse DNA polümeraasi ahelreaktsiooni (PCR) meetodil, määratakse valkude sisaldust ja leukotsüütide arvu.

2. Kuvamisdiagnostika: Magnetresonantstomograafia (MRI) on kuldlōppstandard, mis näitab iseloomulikke muutusi (eriti oimusagaras). Arvutitomograafia (CT) tehakse sageli kiiresti, et välistada teisi põhjusi (nt ajuverejooks).

3. Elektroentsefalograafia (EEG): Ajust registreeritakse iseloomulikke ajalisi ebanormaalseid elektritoominguid.

4. Veretestid: Viirusevastaste antikehade tase võib olla tõusnud.

Diagnoos põhineb kliinilistel sümptomitel ja kinnitust andvatel labortulemustel.

Ravi algab kohe kahtlusega herpese entsefaliidi järel, ilma diagnoosi lõpliku kinnitust ootamata.

• Antiviirusravi: Standardravi on süstiklahusesse antav (intravenaalne) atsükloviir kõrge doosi korral pikalt (tavaliselt 2-3 nädalat). See takistab viiruse paljunemist ja vähendab suremust ning püsivate kahjustuste riski oluliselt.
• Sümptomiravi: Palavikuvastased vahendid (antipüreetikumid), krambirohu vahendid (antikonvulsandid) ja aju tursuse vähendamiseks kortikosteroidid (nt deksametason) või mannitool.
• Intensiivravi: Rasketel juhtudel on vajalik hingamisteede toetus, elutähtsate funktsioonide jälgimine ning vedeliku- ja elektrolüüditasakaalu hoidmine.
• Pärast terwisele naasmist võib olla vajalik pikaajaline neuroloogiline rehabilitatsioon, sealhulgas logopeedia, kehaline ja ergoterapeutiline ravi.

Herpese entsefaliit on meditsiiniline erakorraline olukord. Võtke ühendust kiirabiga või sõitke otse haigla erakorralisse osakonda, kui teil või teie lähedasel on järgmised sümptomid:

• Äge palavik koos tugeva peavaluga, mis ei leevene tavapäraste ravimitega.
• Äkksündinud segadus, desorienteeritus või mäluprobleemid.
• Isiksuse või käitumise märgatavad ja kiired muutused (nt omataoline käitumine).
• Igasugused krambihood, eriti kui need esinevad esimest korda.
• Kõne- või mõtlemisraskused.
• Jõuetus või tunnetus ühes kehapooles.

Ärge oodake! Iga tund on oluline. Mida varem algatakse spetsiifiline ravi, seda parem on tulemus.