Glaukoom

Kirjeldus

Glaukoom on üks juhtivaid pimeduse põhjusi maailmas. See on krooniline silmahaigus, mis kahjustab nägemisnärvi, põhjustades sageli pöördumatuid nägemiskaotusi. Hea uudis on see, et varajase avastamise ja õige raviga saab enamikul juhtudel haiguse edasinekut peatada ja nägemist säilitada.

Mis on glaukoom?

Glaukoom ei ole üksainus haigus, vaid rühm silmahaigusi, mille ühiseks tunnuseks on progresseeruv nägemisnärvi kahjustus. Silma sees toodetakse pidevalt vedelikku (veeveskivedelikku), mis peab tasakaalustatult ära voolama. Kui see äravool takistub, tõuseb silma sisenemise surve. See kõrge surve surub nägemisnärvi (nervus opticus), mis on vastutav visuaalse teabe edastamise eest ajju. Pikaajaline survetõus põhjustab närvikiudude aeglast hukkumist, mis avaldub esmalt perifeerse (ääre)nägemise kadumisena ja lõpuks võib viia täieliku pimeduseni. Kahjustus on paraku pöördumatu, mistõttu varane diagnostika on äärmiselt oluline.

Sümptomid

Primaarse avatud nurga glaukoomi sümptomid (kõige levinum vorm)

Varajastel staadiumitel sümptomeid TAVALISETI EI OLE – see on haiguse salakaval külg.
Väga aeglane perifeerse nägemise kitsenemine, mida patsient ise võib märkamata jääda.
„Tunnelinägemise“ teke – nagu vaadataks torust läbi.
Väga hilistes staadiumites keskse teravusega nägemise halvenemine või kaotus.

Äge nurga sulgemise glaukoom (silmaparanduslik hädaolukord)

Äkiline, tugev silmavalu ja peavalu.
Silma punetamine.
Udu või sume nägemine.
Valgusallikate ümber nähtavad vikerkaarelaadsed ringid (halod).
Iiveldus ja oksendamine.
Võib tekitada kiiret nägemise kaotust, nõudes KOHELIST arstiabi.

Teised vormid

Normaalse silmasurvega glaukoom: nägemisnärv kahjustub isegi normaalse surve korral.
Kaasasündinud glaukoom: imikul võib olla suured silmad, valgusundistus, udune sarvkest ja liigne pisaravool.

Põhjused ja riskitegurid

Glaukoomi peamiseks mehhanismiks on tasakaaluhäire silma sisenemiselise vedeliku tootmise ja äravoolu vahel, mis viib survetõusuni. Teisi riskitegureid on mitmeid:

Vanus: Risk suureneb oluliselt pärast 60. eluaastat.
Perekondlik eelsoodumus: Glaukoom perekonnas suurendab ohtu 4-9 korda.
Kõrge silmasurve: Kuigi mitte kõik kõrge survega inimesed ei haigestu, on see oluline riskitegur.
Etniline päritolu: Afroameeriklastel on suurem oht haigestuda nooremas eas ja raskemas vormis. Aasialastel on sagedasem nurga sulgemise glaukoom.
Meditsiinilised seisundid: Diabeet, kõrge vererõhk, südamehaigused, migreen, vähenenud vereringe sõrmedel ja jalgadel.
Silmafüsioloogia: Õhuke sarvkest, lühinägevus (miopia) või tugev kaugelenägevus (hüpermetropia).
Silmatrauma või operatsioonid ajalugu.
Pikaajaline kortikosteroidide (nt. sterooidtilgad) kasutamine.

Diagnostika

Glaukoomi ei saa diagnoosida ainult silmasurve mõõtmise põhjal. Silmaarst (oftalmoloog) teeb täieliku uuringu, mis hõlmab:

1. Tonomeetria: Silma sisenemiselise survet täpne mõõtmine.

2. Oftalmoskoopia: Nägemisnärvi pea (nägemisnärvi ketas) hindamine läbi pupilli, et näha kahjustuse märke.

3. Perimeetria (nägemisvälja testimus): Kaardistab patsiendi nägemisvälja, et tuvastada iseloomulikke pimedaid laike või kitsenemist.

4. Gonioskoopia: Erisuunalise kontaktiobjektiiviga silma eesmise kambri nurga vaatlemine, et määrata glaukoomi tüüp (avatud või suletud nurk).

5. Pahimetsia: Sarvkesta paksuse mõõtmine, mis mõjutab survemõõtmise täpsust.

6. Optilise koherents tomograafia (OCT): Täpne, mitteseotav meetod nägemisnärvi kihtide ja võrkkesta paksuse hindamiseks, võimaldades tuvastada väga varaseid muutusi.

Regulaarne, igakevaine silmaarsti külastus on soovitatav kõigile üle 40-aastastele, eriti riskirühma kuulujatele.

Ravimine

Ravi eesmärk on alandada silma survet ja peatada nägemisnärvi edasine kahjustumine. Olemasolevaid kahjustusi parandada ei saa. Meetodid sõltuvad haiguse tüübist ja raskusastmest:

Medikamentoosne ravi (silmatilgad): See on esmavalik. Tilgad vähendavad vedeliku tootmist või parandavad selle äravoolu. Oluline on neid rangelt ettenähtud režiimis kasutada elu lõpuni.
Laserravi:
Selektiivne laser trabekuloplastika (SLT): Avatud nurga glaukoomi puhul parandab vedeliku äravoolu, võib vältida või lühendada tilgakasutust.
Laser iridotomia: Tehakse väike auk vikerkestasse, et ära hoida või ravida nurga sulgemise glaukoomi.
Kirurgiline ravi: Kasutatakse, kui medikamendid ja laser ei ole piisavad.
Trabekulektoomia: Luuakse uus dreenimistee vedeliku väljavooluks.
Dreenimiseadmete (nt. torukese) paigaldamine.
Elustiili kohandused: Regulaarne, mõõdukas treening võib survet mõningalt alandada. Vältida tuleb asendeid, kus pea on pikaajaliselt allpool südant (nt. mõned joogaasendid). Tervislik toitumine on silma tervise toetuseks oluline.

Kada tuleks pöörduda arsti poole?

Kuna glaukoom võib areneda märkamatult, on kõige olulisem ennetav lähenemine. Soovitan pöörduda silmaarsti poole:

Koheselt, kui teil on äkiline silmavalu, udune nägemine, näete valgusallikate ümber vikerkaaresid, silmad on punased ja tekib iiveldus/oksendamine – need on äge nurga sulgemise glaukoomi märgid, mis on hädaolukord!
Regulaarselt ülevaatusi teha, kui olete üle 40-aastane.
Kindlasti, kui teil on mõni riskitegur (perekonnas glaukoom, diabeet, kõrge vererõhk).
Iga 2-4 aasta järel ülevaatus üle 40-aastastel ja iga 1-2 aasta järel kõrge riskiga isikutel on kuldstandard.

Ärge oodake sümptomite ilmnemist – varajane tuvastamine on võti nägemise päästmiseks.