Võrkkesta veenide oklusioon (VVO)

Võrkkesta veenide oklusioon (VVO) on seisund, kus võrkkesta ühte peamistesse veenidesse tekkiv tromb (veresõlm) või välise surve tõttu venade kokkusurumine blokeerib vere normaalse väljavoolu võrkkestast. See põhjustab vere ja vedeliku kogunemist võrkkesta kudedesse, mis viib tursele, hapnikupuudusele (hüpoksiale) ja kapillaaride kahjustustele. Kui vereringe taastumata jääb, võivad võrkkesta närvirakud (keratiinrakud) hukkuda, põhjustades püsivat nägemiskadu. Haigust liigitatakse sõltuvalt ummistunud koha asukohast kesksesse (CRVO) või harulisse (BRVO) võrkkesta veeni oklusiooni.

VVO põhjustajaks on tavaliselt veresoonte kahjustus, mis on seotud krooniliste haigustega. Peamisteks riskiteguriteks on: * Ateroskleroos: Veresoonte seinte kõvenemine ja kitsenemine. * Kõrge vererõhk (hüpertensioon): Peamine riskitegur. * Dia betes (suhkurtõbi): Kahjustab väikesi veresooni. * Kõrg vererõhk (hüperlipidemia): Soodustab trombi teket. * Glaukoom: Kõrgenenud silmasisene rõhk surub veene kokku. * Vanus: Üle 50-aastased on suuremas riskis. * Muud tegurid: Vere hüperkoagulatsioon (liigne hüübivus), südamehaigused, suitsetamine, põletikulised haigused veresoonte seintel (nt vaskuliit). Harva võivad põhjuseks olla infektsioonid või trauma.

Võrkkesta veenide oklusiooni diagnoosimiseks teeb silmaarst (oftalmoloog) järgmised uuringud: * Põhjalik anamnees ja nägemisteravuse kontroll (visus). * Silmapõhja uurimine (oftalmoskoopia): Silmast laienenud pupillide kaudu näeb võrkkesta turseid, verevalumeid (retinaalhemorraagiaid), puudulikku verevarustust (isheemiat) ja 'villalinaliste' eksudaate. * Fluorestseiniangiograafia (FAG): Erilis värvaine süstimine ja veresoonte fotografeerimine, et hinnata verevoolu ja uute anomaalsete veresoonte (neovaskularisatsiooni) teket. * Optiline koherentsstomograafia (OCT): Ülitäpne võrkkesta kihi pildistamine, et mõõta makula turseid (makulaödeemi) – peamist nägemiskadu põhjustajat. * Silmadesse surve mõõtmine (tonomeetria): Glaukoomi välistamiseks või tuvastamiseks.

Ravi eesmärk on stabiliseerida nägemist, vähendada makula turseid ja vältida tüsistusi, nagu neovaskulaarne glaukoom. Ravimeetodid sõltuvad haiguse tüübist ja raskusastmest: * Makulaödeemi ravi: Intravitreaalsed süstid – steroidide (nt Ozurdex) või VEGF-vastaste preparaatidega (nt Avastin, Eylea, Lucentis), mis vähendavad turseid ja parandavad nägemist. Süste täpsust määrab arst. * Laserravi (fokaalne või panretinaalne laserkoagulatsioon): Kasutatakse isheemiliste alade või uute haiglaste veresoonte (neovaskularisatsiooni) sulgemiseks, et vältida verejookse ja glaukoomi. * Hüperbaarne hapnikuravi: Mõnel juhul abistav. * Põhjuste kontroll: Kriitilise tähtsusega on põhihaiguste (nt hüpertensiooni, diabeedi, kõrge kolesterooli) tõhus ravimine ja elustiili muutmine – dieet, kehaline aktiivsus, suitsetamisest loobumine. Operatiivset ravi (nt vitrektoomiat) võidakse kasutada verejooksu või traktsiooni korral.

Võta koheselt ühendust silmaarstiga või kiirabiga, kui koged järgmisi sümptomeid ühes silmas: * Järsk, leiavõitu nägemise halvenemine või kadumine. * Suur ja äkiline osa nägemisväljast muutub tumedaks või kaob (nagu eesriie). * Välgunägemise või sädemeid järsku sagedamini. Ärge oodake, et sümptomid iseenesest mööduvad. Isegi kui muutused on väikesed, on õigeaegne arstlik konsultatsioon väga oluline, et säilitada nägemine ja vältida pöördumatuid kahjustusi. Regulaarsed silmaarsti kontrollid on soovitatavad kõigil, kel on kõrgenenud risk (nt hüpertensioon, diabeet).