Isheemiline insult

Kirjeldus

Isheemiline insult on äge verevarustuse häire ajus, mis tekib ajuverevoolu peatamise või olulise vähenemise tõttu. See on eluohtlik seisund, mis nõuab kohest arstiabi, kuna iga minut loeb ajukahjustuse vähendamisel ja ellujäämise parandamisel.

Isheemiline insult on kõige levinum insuldi tüüp, mis moodustab umbes 85% kõigist insuldijuhtumitest. See tekib siis, kui arter, mis varustab verd ajuga, ummistub või aheneb oluliselt. See põhjustab vere ja seega ka hapniku ning toitainete voolu katkemise teatud ajupiirkonda. Ilma kiire verevoolu taastamiseta hakkavad ajurakud selles piirkonnas kiiresti surema (nekroos), mis põhjustab püsivat ajukahjustust ja neuroloogilisi kahjusi. Umbsuse põhjused on enamasti veresoonte ateroskleroos (sissesidumine), arterist pärinev tromboemboolia või südame paremalt poolt pärinev emboolia.

Ägedad ja olulisemad sümptomid (F.A.S.T. testi alusel)
  • Näo langus (Facial drooping): Üks näopoolest võib olla nõrk või tuim, naeratus on kõver.
  • Käe nõrkus (Arm weakness): Üks käsivartest on nõrk või tuim. Katsetamisel võib käsi languda alla.
  • Kõne raskused (Speech difficulties): Kõne võib olla hägune, segase sisuga või võimatu.
  • Aeg arsti kutsuda (Time to call emergency): Kui mõni neist sümptomitest ilmneb, on vaja koheselt kutsuda hädaabiteenistust (112).
Muud sagedased sümptomid
  • Äge, tugev peavalu ilma selge põhjuseta.
  • Ühepoolne keha nõrkus või tuimustunne (nägu, käsi, jalg).
  • Nägemishäired ühes või mõlemas silmas (hägusus, nägemise kaotus, kahekordne nägemine).
  • Tasakaalukadumus, koordinatsioonihäired, pearinglus või ootamatu langemine.
  • Arusaamatus oma ümbrusest või segadus.
  • Neelamisraskused.

Isheemilise insuldi peamiseks vahetuks põhjuseks on verejooksu blokeerimine ajju viivas arteris. Selle võivad põhjustada: 1) Aterotromboos - aterosklerootiline plaat arteri seinal puruneb ja põhjustab kohese trombi (veresoompungi) moodustumise; 2) Embolia - verehüüve (trombi) või muu aine (näiteks rasv) tükk reisib veresoonest (tavaliselt südamest või kaelaarteritest) ja ummistab väiksema arteri ajus; 3) Süsteemne hüpotensioon (vere rõhu järsk langus), mis vähendab oluliselt verevoolu ajus. Peamised riskitegurid hõlmavad: kõrgenenud vererõhk (hüpertensioon), kõrgenenud vere kolesteroolitase (hüperkolesteroleemia), suitsetamine, diabeet, südamepeetledus (nt atriaalfibrillatsioon), ülekaalulisus, füüsiline tegevusetus, perekonnaline soodumus insuldile, eakas iga (risk suureneb pärast 55. eluaastat).

Isheemilise insuldi kiire ja täpne diagnoosimine on kriitilise tähtsusega. Diagnostika algab neuroloogilisest läbivaatusest, kus hinnatakse sümptomeid (nt NIHSS skaala). Võtmetyimid on: 1) Kompuutertomograafia (KT) - sageli esimene piltdiagnostika, et välistada hemorraagiline insult ja näha varaseid isheemilise insuldi märke; 2) Magnettresonantstomograafia (MRT) - eriti difusioonikaalutud pildistus (DWI), mis võimaldab väga varajast aju isheemiat tuvastada; 3) Veresoonte pildistamine - MR angiograafia (MRA) või KT angiograafia (CTA) kaela- ja ajusoonte hindamiseks umbsuste leidmiseks; 4) Südame- ja veresoonkonna uuringud - südame ultraheli (ekokardio graafia), EKG, Holter-monitoring südame rütmihäirete väljaselgitamiseks; 5) Vereanalüüs - üldised näitajad, koagulogramm, glükoos ja kolesterool.

Ravi eesmärk on taastada verevool kahjustatud ajupiirkonda nii kiiresti kui võimalik ja vältida uute insuldide teket. Ägedas faasis: 1) Trombolüütne ravi - ravim „tkPA“ (tissue plasminogen activator) süstimine veeni, et lahustada verehüüvet. Toimib parimalt 4,5 tunni jooksul sümptomite algusest. 2) Mehhaaniline trombektomia - interventsioonilise radioloogia protseduur, kus juhttraadi ja kateetri abil eemaldatakse veresoompung otse ummistunud arterist. See meetod on väga efektiivne ja seda saab teha kuni 6-24 tunni jooksul teatud patsientidel. Pärast ägedat faasi: 1) Sekundaarne ennetus - ravimid vere hüübivuse vähendamiseks (aspiriin, klopidogrel), vererõhu alandamiseks, kolesterooli alandamiseks (statiinid) ja südame rütmihäirete kontrollimiseks. 2) Operatiivne ravi - karoti dendoarterektomia ummistunud kaelaarteri puhul. 3) Ulatuslik rehabilitatsioon - füüsioteraapia, kõneteraapia ja ergoteraapia kahjustatud funktsioonide taastamiseks.

Kui teil või mõnel teisel inimesel ilmnevad insuldikahtlust tekitavad sümptomid, on oluline toimida KOHE. Ärge oodake, kas sümptomid kaovad iseenesest. Pöörduge hädaabiteenistuse poole (112) järgmistel juhtudel: 1) Äkiline näo, käe või jala nõrkus või tuimus, eriti ühel kehapool. 2) Äkiline segadus, raskused kõne mõistmisel või rääkimisel. 3) Äkiline nägemishäire ühes või mõlemas silmas. 4) Äkiline kõndimisraskus, pearinglus, tasakaalukadu või koordinatsioonipuue. 5) Äge, tugev peavalu teadmata põhjusel. Meenutage F.A.S.T. akronüümi (Nägu, Käed, Kõne, Aeg). Iga viivitamine raviga suurendab ajukahjustuse riski ja halvendab tulemust. Kui insuldikadu on tekkinud, on oluline järgida neuroloogi ja perearsti juhiseid ning osaleda regulaarselt rehabilitatsioonis uute insuldide vältimiseks.