Nurkade sulgemise ehk aksiaalse kambri kitsenduse glaukoom
Kirjeldus
Nurkade sulgemise glaukoom on glaukooma liik, mida iseloomustab veevoolu häire silma eeskambrisse ja sealt välja. Erinevalt avatud nurga glaukoomist, kus nurk on lai, kuid dreenaaž on ebapiisav, toimub siin füüsiline takistus. See võib põhjustada äkilist silmarõhu tõusu ning see on erakorraline meditsiiniline olukord, mis nõuab kiiret sekkumist, et vältida nägemise püsivat kahjustust.
Nurkade sulgemise glaukoom on tingitud silma eesmise kambri nurga füüsilisest ahenemisest või sulgumisest. See nurk on piirkond, kus vett (vee) eritav tsiliaarkehake puutub kokku sarvkestaga ja kus asub dreenaažisüsteem (trabekulaarne võrgustik). Kui nurk sulgub, takistub vee vool välja, mis põhjustab selle kogunemist ja järsku silmarõhu tõusu. Kõige sagedamim on see seotud silma anatoomiliste tunnustega, nagu väike silm, kilekest, suurenenud lääts või madal eesmine kamber. Seda võib esineda nii äkki (akutselt) kui ka krooniliselt, kus sulgumine toimub järk-järgult.
- Äkiline, tugev valu silmas ja laubal
- Nägemise järsk hägustumine või uduseks muutumine
- Vikerkaarevälgud (halod) valgusallikate ümber
- Punetav, kõva silm
- Lauavalu, iiveldus ja oksendamine
- Võimalik nägemise kadumine kui kiiret abi ei osutata
- Peened, korduvad peavalud (eriti õhtuti)
- Ajutine nägemise hägustumine
- Vikerkaarevälgud nägemisväljas
- Silmade väsimus või ebamugavustunne halva valgustuse tingimustes
- Sümptomid võivad iseenesest mööduda, kuid korduda
Peamiseks põhjuseks on eelnevalt mainitud silma anatoomiline ehituse eripära, mis teeb nurga sulgumise tundlikumaks. Riskitegurid hõlmavad: vanust (üle 40 aasta), sugupoolt (naised on sagedamini mõjutatud), perekondlikku ajalugu glaukoomaga, kaugimat nägemist (hüpermeetria), kuna silmad on tavaliselt väiksemad, ja teatud meditsiinilisi tingimusi nagu kauget nägemist, katarakti. Äkist silmarõhu tõusu võivad käivitada: laienevad (dilateerivad) pupillid toimega silmatilgad või pimedus, pikka aega üles vaatamine (nt lakke värvimine), stress või teatud ravimid (nt antidepressandid, antihistamiinid).
Diagnoos põhineb põhjalikul silmaarstlikul uuringul. Peamised meetodid on: gonioskoopia – eriline läätse abil nurga vaatlemine, et hinnata selle avatust; silmarõhu mõõtmine (tonomeetria); sarvekesta paksuse mõõtmine (pahhimeetria); optilise närvi ja nägemisvälja uuring; ja silma eesmise kambri sügavuse hindamine. Äkise ataki korral on sümptomid iseloomulikud ja diagnoos on kiire, mis on eluliselt tähtis. Gonioskoopia on kuldstandard nurga seisundi hindamiseks.
Ravi eesmärk on kiiresti alandada silmarõhku ja vältida optilise närvi kahjustust, ning ennetada uusi atake. Äkise ataki korral rakendatakse intensiivravi: mannitooli või glütseriini sisaldavad infusioonid (osmoostilised ained), silmatilgad, mis ahendavad pupilli (nt pilokarpiin), ning teised silmarõhku alandavad tilgad (beeta-blokaatorid, alfa-agonistid, karbanhhüdraasi inhibiitorid). Kui medikamentoosne ravi ei aita, võib olla vajalik laserravi: laser-iridekttoomia (LPI), kus tehakse väike auk vikerkestasse, et parandada vedeliku voolu. Mõnel juhul võib olla vajalik operatsiooniline sekkumine (nt trabekulekttoomia või läätsede eemaldamine katarakti korral). Kroonilise vormi puhul on laser-iridekttoomia sageli peamine ennetav meetod mõlemas silmas.
Võta KOHE ühendust arstiga või sõidu kiirabisse (112), kui ilmnevad järgmised äkise ataki tunnused: äkiline tugev silmavalu koos peavaluga, nägemise järsk hägustumine, vikerkaarevälgud (halod) valguse all, punetav ja kõva silm, iiveldus ja oksendamine. Ärge oodake, kuni sümptomid iseenesest mööduvad! Isegi kui teil on korduvaid, kuid iseenesest mööduvaid sümptomeid nagu peavalud või ajutine nägemise udustumine öösel või halvas valgustuses, on oluline teha silmaarstlik uuring, et hindada nurga seisundit ja vajadust ennetava laserravi järele.