Märg makuladegeneratsioon
Kirjeldus
Märg makuladegeneratsioon on progressiivne, raske silmahaigus, mis on arenenud maailmas pimeduse juhtivaks põhjuseks. See tekib siis, kui silma tagaseina keskkoha ehk kollatäpi all kasvavad ebanormaalsed veresooned, mis lekkivad vedelikku ja verd, kahjustades valgundlikke rakke. Varajane tuvastamine ja sekkumine on kriitilised selleks, et säilitada nägemist ja aeglustada haiguse kulgu.
Märg (eksudatiivne või neovaskulaarne) makuladegeneratsioon on vanadusega seotud makuladegeneratsiooni (AMD) agressiivsem vorm. Haiguse põhimehhanismiks on nn kollatäpi all asuva soonikkesta (koorikukile) all tekkivate ebanormaalsete ja habraste uute veresoonte kasv. Need veresooned on väga haprad, nad lekkivad vedelikku, eritusi ja verd silma kollatäpi alla, mis põhjustab kiiret ja tõsist nägemiskahjustust. Eriti kannatab kollatäpp (makula) – võrkkesta väike keskne piirkond, mis vastutab terava, keskse ja värvilise nägemise eest, mis on oluline lugemiseks, nägude äratundmiseks ja autojuhiks olemiseks. Erinevalt kuivast vormist progresseerub märg makuladegeneratsioon kiiresti – mõne nädala või kuu jooksul – ja ilma ravita võib see viia püsiva, keskse nägemiskaduni.
- Keskse nägemise järsk või kiire halvenemine.
- Sirged jooned tunduvad moonutatud, lainelised või murdunud (metamorfoopsia).
- Nägemise keskel või lähedal tekkiv udune või tumedas täpp (skotoom).
- Värvide tajumise halvenemine, need võivad tunduda kahvatunud.
- Raskused nägude äratundmise või lugemisega isegi prillidega.
- Keskset tumedat laiku, mis muutub suuremaks ja tihedamaks.
- Püsiv moonutunud nägemine, mis ei kao.
- Suured raskused igapäevaste tegevustega, mis nõuavad teravat nägemist (näiteks sõitmine, nägude äratundmine).
Märg makuladegeneratsiooni täpne põhjus pole teada, kuid see on seotud vanadusega seotud muutustega soonikkestas ja võrkkennas. Peamine mehhanism on ebanormaalsete uute veresoonte (neovaskularisatsioon) kasv kollatäpi alla soonikkesta kile ja võrkkesta vahele. Põhilised riskitegurid on: vanus (üle 50-aastased), valgete rassi inimesed, suitsetamine (oluliselt suurendab riski), perekonnamõju ja teatud geenid, pikalt kestnud otsene päikesevalguse (eriti UV- ja sinise valguse) mõju, kõrgenenud vererõhk (hüpertensioon), südame-veresoonkonna haigused ning tasakaalustamata toitumine, mille puudub piisavalt antioksüdante (nt luteiin, tsink, vitamiinid C ja E).
Arst teeb diagnoosi silmaarsti põhjaliku silma uurimise käigus. Peamised meetodid on: teravusnägemise kontroll, võrkkesta läbivaatamine laienemis- (müadriaatiliste) tilgutega silma. Võtmemenetlus on optiline koherents tomograafia (OCT), mis annab täpse ristlõike pildi võrkkennast, et näha vedeliku kogunemist, veresooni ja soonikkesta paisumist. Fluorestseinvärviangiograafia (FFA) – eriline värvaine süstitakse küünlarve, tehakse võrkkesta kiirejoontega fotod, et näha lekkivaid veresooni ja nende täpset asukohta. Mõnikord kasutatakse ka indotsüaniinrohelise angiograafiat (ICGA). Need uuringud aitavad tuvastada leke, veresoonte tekkimise täpset tüüpi ja parimat ravistrateegiat.
Märg makuladegeneratsiooni põhiline ja tõhusaim ravimeetod on intravitreaalne süstteraapia (süstid silma). Need on ravimid, mis pärsivad vere- ja vedelikulekete tekitavaid kasvufaktoreid (VEGF). Süstid tehakse steriilsetes tingimustes, protseduuri eel rakendatakse tuimestavaid tilgu. Peamised preparaadid on ranibizumaab (Lucentis), aflibertsapt (Eylea) ja bevatsizumaab (Avastin, kasutusel off-label). Süste tehakse esialgu sageli (nt kuus), seejärel regulaarselt vaatluse all (nn kura ja jälgimine). Teine võimalus on fotodünaamiline teraapia (PDT), kuid seda kasutatakse harvem, peamiselt teatud veresoone tüüpide korral. Laserkoagulatsioon on kasutusel väga piiratult. Tähtis on ka eluviisi korrigeerimine: suitsetamisest loobumine, tervislik toitumine (rohelised lehtköögiviljad, kala), päikseprillide kandmine, regulaarsed silmaarsti kontrollid ning kodus Amsleri ruudustiku abil igapäevane enesekontroll nägemise moonutuste avastamiseks.
Võta KOHE ühendust silmaarstiga, kui märkad järsku muutust ühe või mõlema silma nägemises. Eriotstarbelised hädaolukorra märgid (punased lipud) on: sirgete joonte moonutamine (näiteks kardinariivid või plaadiliistud tunduvad lainelised), uue tumeda või uduse täpi tekkimine nägemiskeskmesse, nägemisteravuse järsk langus, eriti keskse nägemise osas. Kui Sul on diagnoositud kuiv makuladegeneratsioon, on väga oluline teha regulaarselt Amsleri ruudustiku testi ja ilmne muutus sellel on põhjus kiireks arstikülastuseks, sest kuiv vorm võib üle minna märgaks. Ära oota! Kiire sekkumine on võtmetähtsusega, et peatada kahjustus ja säilitada võimalikult palju nägemist.