Pilite lampi uuring

Kirjeldav

Näitaja kohta

Pilite lampi uuring ehk biomikroskoopia on silma eesmise osa detailseks uurimiseks kasutatav meetod. See on kiire, valutu ja mitteinvasiivne protseduur, mis võimaldab hinnata silma erinevaid struktuure suurendatud pildi all. Uuringut teeb tavaliselt oftalmoloog või optometrist.

Mis on pilite lampi uuring?

Funktsioon

Silma eesmise osa (sarvkest, eeskamber, iiris, läätse) biomikroskoopiline hindamine.
Võimaldab tuvastada põletikke, vigastusi, degeneratiivseid muutusi, katarakti ja glaukooma varaseid märke.
Kasutatakse ka silmakontaktläätsede sobivuse kontrollimiseks ja silmapõhjauuringu ettevalmistuseks.

Põhimõte ja seade

Pilite lamp on spetsiaalne mikroskoop, mis ühendab eredalt valgustava pilukujulise valgusallika kõrge eraldusvõimega mikroskoobiga.
Valgusvihk on reguleeritav laiuse, kõrguse ja nurga poolest, mis võimaldab valgustada ja uurida silma struktuure kihtide kaupa.
Lisavarustusena kasutatakse sageli erinevaid filtreid (nt sinise valguse või kobaltsinise filter) ja kontaktläätsi võrkkesta paremaks vaatlemiseks.

Uuringu käik ja ettevalmistus

Protseduur

Patsient istub ja asetab lõua ja otsmiku vastavatele tugedele pilite lambi ees.
Arst või optometrist reguleerib seadet, et saada selge pilt silmast, ja liigutab valgusvihu, et uurida erinevaid alasid.
Uuring võib hõlmata erinevaid teste, näiteks kullakarvafluorestsentsi testi sarvkesta kahjustuste hindamiseks või silmarõhu mõõtmist (tonomeetria).
Kogu protseduur kestab tavaliselt 5 kuni 15 minutit.

Ettevalmistus

Erilist ettevalmistust pole vaja. Kui plaanitakse silmamuna laienemist (midriaasi), tuleb patsiendil kaasa tuha juhtimiseks saatja.
Enne uuringut tuleb eemaldada prillid ja kontaktläätsed.
Soovitatav on mitte kanda tugevat silmakee-makki, kuna see võib uuringut segada.

Mida pilite lampi uuringu leid näitab?

Sarvkesta (kornea) muutused

Kriimustused, haavad (ulceratsioonid), põletik (keratiit), degeneratsioonid (nt keratokoonus) või päritolulised häired.

Eeskambri ja iirise muutused

Põletik (irriit), adherensid (süneehia), eeskambris tekkiv hüüpopyon (mäda) või hüpheema (veri).
Nähtavad võõrkehad või uued veresooned (neovaskularisatsioon).

Läätse muutused

Läätse läbipaistvuse kaotus (katarakt) erinevates etappides ja asukohtades.
Läätse asendi häired (nt subluxatsioon).

Silma kaasaskäänu (konjunktiivi) ja limaskesta muutused

Põletik (konjunktiviit), verejooksud, kuivusmärgid, kasvajad või allergilised reaktsioonid.

Silmarõhu ja nurga muutused

Kitsas või suletud eeskambrinurk, mis võib viidata glaukooma riskile.
Silma eesmist segmenti uuritakse glaukoomi diagnostika ja jälgimise osana.

Indikatsioonid: millal tehakse pilite lampi uuringut?

Sümptomid ja kaebused

Silmavalu, punetavus, põletikuline tunne või võõrkeha tunne silmas.
Nägemise äkiline või järkjärguline halvenemine, udusus, helikired.
Vigastus või trauma silmale, kahtlus võõrkeha olemasolu kohta.
Kuivusetunne, sagedane pisarate voolamine.

Haiguste jälgimine ja kontroll

Glaukoomi, katarakti või makuladegeneratsiooni diagnostika ja ravitulemuste hindamine.
Krooniliste süsteemhaiguste (nt diabeet, reumatoidartriit) silmakahjustuste seire.
Silma põletikuliste haiguste (nt uveiit) aktiivsuse hindamine.
Enne ja pärast silmalahtistavat operatsiooni.

Rutiinuuring ja erialane hindamine

Optiku või optometristi juures nägemisteravuse kontrolli ajal rutiinse silmade tervisekontrollina.
Kontaktläätsede kandjatele regulaarne silmade seisundi kontroll.
Uuringut teevad spetsialistid: OFTALMOLOOG (silmaarst) ja OPTOMEETR.