Pilite lampi uuring
Pilite lampi uuring ehk biomikroskoopia on silma eesmise osa detailseks uurimiseks kasutatav meetod. See on kiire, valutu ja mitteinvasiivne protseduur, mis võimaldab hinnata silma erinevaid struktuure suurendatud pildi all. Uuringut teeb tavaliselt oftalmoloog või optometrist.
- Silma eesmise osa (sarvkest, eeskamber, iiris, läätse) biomikroskoopiline hindamine.
- Võimaldab tuvastada põletikke, vigastusi, degeneratiivseid muutusi, katarakti ja glaukooma varaseid märke.
- Kasutatakse ka silmakontaktläätsede sobivuse kontrollimiseks ja silmapõhjauuringu ettevalmistuseks.
- Pilite lamp on spetsiaalne mikroskoop, mis ühendab eredalt valgustava pilukujulise valgusallika kõrge eraldusvõimega mikroskoobiga.
- Valgusvihk on reguleeritav laiuse, kõrguse ja nurga poolest, mis võimaldab valgustada ja uurida silma struktuure kihtide kaupa.
- Lisavarustusena kasutatakse sageli erinevaid filtreid (nt sinise valguse või kobaltsinise filter) ja kontaktläätsi võrkkesta paremaks vaatlemiseks.
- Patsient istub ja asetab lõua ja otsmiku vastavatele tugedele pilite lambi ees.
- Arst või optometrist reguleerib seadet, et saada selge pilt silmast, ja liigutab valgusvihu, et uurida erinevaid alasid.
- Uuring võib hõlmata erinevaid teste, näiteks kullakarvafluorestsentsi testi sarvkesta kahjustuste hindamiseks või silmarõhu mõõtmist (tonomeetria).
- Kogu protseduur kestab tavaliselt 5 kuni 15 minutit.
- Erilist ettevalmistust pole vaja. Kui plaanitakse silmamuna laienemist (midriaasi), tuleb patsiendil kaasa tuha juhtimiseks saatja.
- Enne uuringut tuleb eemaldada prillid ja kontaktläätsed.
- Soovitatav on mitte kanda tugevat silmakee-makki, kuna see võib uuringut segada.
- Kriimustused, haavad (ulceratsioonid), põletik (keratiit), degeneratsioonid (nt keratokoonus) või päritolulised häired.
- Põletik (irriit), adherensid (süneehia), eeskambris tekkiv hüüpopyon (mäda) või hüpheema (veri).
- Nähtavad võõrkehad või uued veresooned (neovaskularisatsioon).
- Läätse läbipaistvuse kaotus (katarakt) erinevates etappides ja asukohtades.
- Läätse asendi häired (nt subluxatsioon).
- Põletik (konjunktiviit), verejooksud, kuivusmärgid, kasvajad või allergilised reaktsioonid.
- Kitsas või suletud eeskambrinurk, mis võib viidata glaukooma riskile.
- Silma eesmist segmenti uuritakse glaukoomi diagnostika ja jälgimise osana.
- Silmavalu, punetavus, põletikuline tunne või võõrkeha tunne silmas.
- Nägemise äkiline või järkjärguline halvenemine, udusus, helikired.
- Vigastus või trauma silmale, kahtlus võõrkeha olemasolu kohta.
- Kuivusetunne, sagedane pisarate voolamine.
- Glaukoomi, katarakti või makuladegeneratsiooni diagnostika ja ravitulemuste hindamine.
- Krooniliste süsteemhaiguste (nt diabeet, reumatoidartriit) silmakahjustuste seire.
- Silma põletikuliste haiguste (nt uveiit) aktiivsuse hindamine.
- Enne ja pärast silmalahtistavat operatsiooni.
- Optiku või optometristi juures nägemisteravuse kontrolli ajal rutiinse silmade tervisekontrollina.
- Kontaktläätsede kandjatele regulaarne silmade seisundi kontroll.
- Uuringut teevad spetsialistid: OFTALMOLOOG (silmaarst) ja OPTOMEETR.
Mida see uuring võib näidata?
Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.
Muutunud tulemus võib viidata neile haigustele
6Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Arutelu
Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!