Kaudneftalmoskoopia
Ei kohaldu
Näitaja kohta
Kaudneftalmoskoopia on standardne siledusakna ehitus ja tervist hindav meetod. See on kiire, valutu ja võimaldab arstil hinnata veresooni, reetina ja nägemisnärvi seisu. Seda kasutatakse nii rutiinuuringus kui ka erinevate silmahaiguste diagnostil.
Funktsioon
- Võimaldab arstil vaadelda silmapõhja (reetina, nägemisnärvi, veresooni) suurendatult.
- Kasutatakse glaukoomi, düstroofia, makuladegeneratsiooni, veresoonte haiguste ja põletikuliste protsesside tuvastamiseks.
- Oluline meetod silmahaiguste varajaseks avastamiseks ja ravitulemuste jälgimiseks.
Meetodi eripära
- Kaudne tähendab, et arst ei vaata otse silma, vaid läbi spetsiaalse läätsesüsteemi.
- Võimaldab laiemat vaatevälja võrreldes otseoftalmoskoopiaga.
- Kõrge eraldusvõime tänu valgusele ja suurendusele.
Ettevalmistus
- Patsient istub tumedas toas, et pupillid laieneksid.
- Silmi tilgutatakse tavaliselt pupille laiendava ravimiga (midriatikum), et parandada vaadet.
- Tilgutamise järel võib oodata 15-30 minutit, kuni toime avaldub.
Protseduur
- Arst asetab end patsiendi kõrvale või ette ja hoiab kaudset oftalmoskoopi (valgusallikat koos läätsesüsteemiga) oma peas või käes.
- Patsienti palutakse vaadata kindlasse suunda (näiteks otse ette, üles, alla või küljele).
- Arst suunab valguskiire läbi patsiendi pupilli ja vaatleb silmapõhja läbi läätsesüsteemi.
- Protseduur on valutu ja kestab tavaliselt 5-10 minutit mõlema silma jaoks.
Pärast protseduuri
- Pupille laiendava ravimi tõttu võib nägemis teravus olla mõneks tunniks vähenenud ja valgus tunduda ere.
- Soovitatakse mitte sõita autot, kuni nägemine on täielikult taastunud.
- Tulemused arutatakse kohe või järgneval konsultatsioonil.
Tavalised patoloogilised leidud
- Retina rebenemised või kõverdumised (retina dehisentsid).
- Düstroofilised muutused (näiteks pigmentosa).
- Makula degeneratsiooni märgid (kuiv või märg vorm).
- Diabeetilise retinopaatia muutused (mikroaneurüsmid, verevalumid, eksudaadid).
- Glaukoomi tunnused (nägemisnärvi kaussa süvend).
- Retina verevalumid või isheemilised piirkonnad.
- Põletikulised muutused (näiteks uveiidi korral).
Mida need leidud tähendavad?
- Retina rebenemised võivad viia retina dehisentsini, mis on meditsiiniline erakorraline seisund.
- Düstroofia võib põhjusta pikaajalist nägemise halvenemist.
- Diabeetilise retinopaatia avastamine võimaldab õigeaegset ravi, et vältida pimedaks jäämist.
- Glaukoomi tunnused näitavad nägemisnärvi kahjustust, mis võib olla pöördumatu ilma ravi.
Meditsiinilised põhjused
- Koduse glaukoomi anamneesi korral või kahtlus glaukoomi tekkeks.
- Diabeedi korral (diabeetilise retinopaatia varajaseks avastamiseks).
- Kõrge vererõhu tõttu (hüpertensiivse retinopaatia hindamiseks).
- Äkilise nägemise halvenemise või välgunähtude (näiteks välkude) ilmumise korral.
- Silmatrauma (nt löögi) järel.
- Põletikuliste silmahaiguste (näiteks uveiit) kahtluse korral.
- Mõne ravimi (nt kloorokini) pikaajalise kasutamise jälgimiseks.
Professionaalid
- Oftalmoloog (silmahaiguste eriarst) teeb seda kõige sagedamini.
- Optometrist võib teha kaudset oftalmoskoopiat rutiinuuringu osana.
- Perearst võib viia patsiendi edasi oftalmoloogile, kui on kahtlus silmapõhja patoloogiast.
Rutiinuuring
- Soovitatav üle 40-aastastel inimestel iga 2-4 aasta järel, eriti riskirühma kuuluvatel.
- Kõrge vererõhu või diabeediga patsientidele soovitatakse sagedasemaid kontrolli (iga 1-2 aasta järel).
Seotud uuringud
Seotud haigused
Võrkkesta arteri oklusioon
80%
Võrkkesta lahtiolemine (Retina detachments)
80%
Proliferatiivne diabeetiline retinopaatia
80%
Võrkkesta veenide oklusioon (VVO)
75%
Võrkkesta rebend (Ablatio retinae)
75%
Glaukoom
75%
Makuula edeem
75%
Nurkade sulgemise ehk aksiaalse kambri kitsenduse glaukoom
75%
Vanane makuladegeneratsioon
70%
Avatise nurga glaukoom
70%
Retinitis pigmentosa
70%
Märg makuladegeneratsioon
70%
Kuiv makuladegeneratsioon
65%
Diabeetiline retinopaatia
65%
Bakteriaalne meningiit
60%
Diabeetiline neuropaatia
60%
Meningiit
55%
Entsefaliit
55%
Herpese entsefaliit
50%
Subarahnoidaalne hemorraagia
45%
Intratserebraalne hemorraagia
45%
Isheemiline insult
45%
Ajuveenide tromboos
45%
Otsi näitajat
11-dehidrotromboksaani B2
11-deoksükortisool
13q deletsiooni uuring
14-3-3 valk CSF-is
16-alfa-hüdroksüestron
17-alfa-hüdroksüprogesteroon
17-hüdroksüprogesteroon
1q amplifikatsiooni uuring
2-hüdroksüestrioon
2-metoksüestron
2-tunnine glükoositaluvuse test
216 toidu intolerantsuse uuring
24 tunni uriinikreatiinini tase
24-tunnine Holteri monitorimine
24-tunnine pH-meetria
24-tunnine uriinalbumiin
24-tunnine uriini fosfor
24-tunnine uriini kaalium
24-tunnine uriini tsüstiin
24-tunnine uriini valkproteiin
Nägemise halvenemine
primary
Selge ninavalgus
primary
Tunnelvision (torunägemine)
primary
Perifeerse nägemise hajumine
primary
Poolnurkaotus
primary
Nägemisvälja ahenemine
primary
Halb enesetunne söömise järel (düspepsia)
secondary
Toidumääramus
secondary
valgusüllatundlikkus (fotofoobia)
secondary
Valguse tundlikkus (fotofoobia)
secondary
Topeltnägemine
secondary
Näen kahekesi (diploopia)
secondary
Näen ebaselgelt
secondary
Hägus nägemine
secondary
Hägune nägemine (hägus nägemine)
secondary