Kaudneftalmoskoopia

Ei kohaldu

Näitaja kohta

Kaudneftalmoskoopia on standardne siledusakna ehitus ja tervist hindav meetod. See on kiire, valutu ja võimaldab arstil hinnata veresooni, reetina ja nägemisnärvi seisu. Seda kasutatakse nii rutiinuuringus kui ka erinevate silmahaiguste diagnostil.

Funktsioon
  • Võimaldab arstil vaadelda silmapõhja (reetina, nägemisnärvi, veresooni) suurendatult.
  • Kasutatakse glaukoomi, düstroofia, makuladegeneratsiooni, veresoonte haiguste ja põletikuliste protsesside tuvastamiseks.
  • Oluline meetod silmahaiguste varajaseks avastamiseks ja ravitulemuste jälgimiseks.
Meetodi eripära
  • Kaudne tähendab, et arst ei vaata otse silma, vaid läbi spetsiaalse läätsesüsteemi.
  • Võimaldab laiemat vaatevälja võrreldes otseoftalmoskoopiaga.
  • Kõrge eraldusvõime tänu valgusele ja suurendusele.
Ettevalmistus
  • Patsient istub tumedas toas, et pupillid laieneksid.
  • Silmi tilgutatakse tavaliselt pupille laiendava ravimiga (midriatikum), et parandada vaadet.
  • Tilgutamise järel võib oodata 15-30 minutit, kuni toime avaldub.
Protseduur
  • Arst asetab end patsiendi kõrvale või ette ja hoiab kaudset oftalmoskoopi (valgusallikat koos läätsesüsteemiga) oma peas või käes.
  • Patsienti palutakse vaadata kindlasse suunda (näiteks otse ette, üles, alla või küljele).
  • Arst suunab valguskiire läbi patsiendi pupilli ja vaatleb silmapõhja läbi läätsesüsteemi.
  • Protseduur on valutu ja kestab tavaliselt 5-10 minutit mõlema silma jaoks.
Pärast protseduuri
  • Pupille laiendava ravimi tõttu võib nägemis teravus olla mõneks tunniks vähenenud ja valgus tunduda ere.
  • Soovitatakse mitte sõita autot, kuni nägemine on täielikult taastunud.
  • Tulemused arutatakse kohe või järgneval konsultatsioonil.
Tavalised patoloogilised leidud
  • Retina rebenemised või kõverdumised (retina dehisentsid).
  • Düstroofilised muutused (näiteks pigmentosa).
  • Makula degeneratsiooni märgid (kuiv või märg vorm).
  • Diabeetilise retinopaatia muutused (mikroaneurüsmid, verevalumid, eksudaadid).
  • Glaukoomi tunnused (nägemisnärvi kaussa süvend).
  • Retina verevalumid või isheemilised piirkonnad.
  • Põletikulised muutused (näiteks uveiidi korral).
Mida need leidud tähendavad?
  • Retina rebenemised võivad viia retina dehisentsini, mis on meditsiiniline erakorraline seisund.
  • Düstroofia võib põhjusta pikaajalist nägemise halvenemist.
  • Diabeetilise retinopaatia avastamine võimaldab õigeaegset ravi, et vältida pimedaks jäämist.
  • Glaukoomi tunnused näitavad nägemisnärvi kahjustust, mis võib olla pöördumatu ilma ravi.
Meditsiinilised põhjused
  • Koduse glaukoomi anamneesi korral või kahtlus glaukoomi tekkeks.
  • Diabeedi korral (diabeetilise retinopaatia varajaseks avastamiseks).
  • Kõrge vererõhu tõttu (hüpertensiivse retinopaatia hindamiseks).
  • Äkilise nägemise halvenemise või välgunähtude (näiteks välkude) ilmumise korral.
  • Silmatrauma (nt löögi) järel.
  • Põletikuliste silmahaiguste (näiteks uveiit) kahtluse korral.
  • Mõne ravimi (nt kloorokini) pikaajalise kasutamise jälgimiseks.
Professionaalid
  • Oftalmoloog (silmahaiguste eriarst) teeb seda kõige sagedamini.
  • Optometrist võib teha kaudset oftalmoskoopiat rutiinuuringu osana.
  • Perearst võib viia patsiendi edasi oftalmoloogile, kui on kahtlus silmapõhja patoloogiast.
Rutiinuuring
  • Soovitatav üle 40-aastastel inimestel iga 2-4 aasta järel, eriti riskirühma kuuluvatel.
  • Kõrge vererõhu või diabeediga patsientidele soovitatakse sagedasemaid kontrolli (iga 1-2 aasta järel).