Nägemisvälja ahenemine
Kirjeldus
Nägemisvälja ahenemine tähendab seda, et inimese nägemisväli on kitsenenud, mistõttu ta ei näe ümbritsevat piisavalt laialt. See võib olla ajutine või püsiv ning võib märkida tõsisemat terviseprobleemi.
Nägemisvälja ahenemine on seisund, kus inimese nägemisväli on vähenenud, st ta ei suuda näha objekte, mis asuvad tema nägemiskeskmest eemal. See võib olla põhjustatud nii silmamunast kui ka nägemisteest või ajus toimivatest muutustest. Füsioloogiliselt võib see tuleneda nägemishermiku kahjustusest, võrkkesta (retina) probleemidest või ajupiirkondade, mis töötlevad visuaalset informatsiooni, häiretest. Kitsenev nägemisväli võib avalduda tunnelisarnase efektina, kus keskmine nägemine on säilinud, kuid perifeersed alad on hägustunud või täielikult kaotunud. See võib mõjutada ühte või mõlemat silma ning areneda järk-järgult või äkitselt.
- Stress ja väsimus, mis võivad põhjustada ajutist nägemishäirete või tunnelitunnet
- Migreen, eriti auraga migreen, mis võib kaasa tuua ajutist nägemisvälja kitsenemist või teisi visuaalseid häireid (nagu sädemete nägemine)
- Mõned ravimid (nt malariavastased preparaadid, mõned antidepressandid või südameravimid), mis võivad avalduda kõrvalmõjuna nägemisele
- Vanusega seotud muutused, nagu presbüopia (lähenägemise nõrgenemine), mis võib kaasa tuua perifeerse nägemise halvenemise
- Silmade kuivus või väsimus pikaajalisest ekraanide ees istumisest
- Glaukoom (rohekae), mis kahjustab nägemishermikuid ja on üks peamisi püsiva nägemisvälja ahenemise põhjusi
- Diabeetiline retinopaatia, kus veresuhkru kõrged tasemed kahjustavad võrkkesta veresooni ja närvikude
- Katarakt (käbi), mis põhjustab läbipaistvuse kaotust ja võib mõjutada nägemisvälja
- Retina degeneratsioon või rebend, mis võib põhjustada kiiret nägemise halvenemist
- Okaalsed migreenid või silmapõhja põletik (nt uveiit)
- Pigmentretiniit (retinitis pigmentosa) – pärilik haigus, mis põhjustab perifeerse nägemise järkjärgulist kadumist
- Insult (ajurabandus), mis võib kahjustada aju visuaalseid töötluspiirkondi
- Multiskleroos, mis põhjustab nägemishermiku või aju kahjustusi
- Aju- või nägemishermiku kasvajad, mis survet avaldavad
- Päikeseside (oktsiitaalne) lobe traumad või haigused
- Ajutrauma (peatrauma) võib kahjustada nägemiskeskusi
- Ajupõletik (nt meningiit või entsefaliit)
- Isheemiline atakk ajus, mis mõjutab vereringet nägemispiirkonnas
- Toksilised ained (nt metanool või mõned raske metallid), mis kahjustavad nägemishermikuid
- Pärilikud või geneetilised haigused, mis mõjutavad nägemisfunktsioone
- Süsteemsed haigused nagu lupus või sarkoidoos, mis võivad mõjutada silmi või aju
- Infektsioonid (nt süüfilis või tuberkuloos), mis võivad levida nägemisorganitesse
- Metaboolsed häired või toitumispuudulikkus (nt B12-vitamiini puudus)
Kui teil ilmneb äkiline või halvenev nägemisvälja ahenemine, on oluline kohe vähendada riskitegevusi ja puhata. Vältige autojuhtimist, masinate juhtimist või muid ohtlikke tegevusi, kuni arst on teid hindanud. Puhake silmi, vältides pikka ekraanide ees istumist ja tagades piisava valguse lugemisel või töötamisel. Kui teil on krooniline seisund (nt glaukoom), järgige rangelt oma silmaarsti juhiseid ravimite ja kontrollkäikude osas. Kasutage abivahendeid nagu heledam valgustus, suurendavad klaasid või spetsiaalseid nägemisseadmeid. Pidage silmaarsti regulaarsed kontrollid, eriti kui olete riskigruppis (diabeet, kõrgenenud vererõhk, perekonnas glaukoom). Kui ahenemine on seotud migreeniga, puhkage vaikses ja pimedas toas, võttes vajadusel ravim migreeni leevendamiseks (arsti soovitusel). Hoidke vererõhk ja veresuhkur normaalses vahemikus, kuna need võivad mõjutada nägemist. Kui sümptomid ei parane või halvenevad, ärge viivitage arsti poole pöördumisega.
- ÄKILINE ja järsk nägemisvälja ahenemine või nägemise kaotamine (isegi kui see on ajutine)
- Nägemise kadumine ühes või mõlemas silmas, eriti kui see algab nagu eesriie või varjutus
- Valguslambid, sädemete, helkurite või värviliste ringide nägemine (fotopsia)
- Rasked, lõikavad peavalud, mis esinevad koos nägemishäiretega (võivad viidata migreenile või insuldile)
- Iiveldus, oksendamine või peapööritus koos nägemisprobleemidega
- Kõnne-, nägemise või tasakaaluhäired, näojumesus, keha poolte nõrkus (insultimärgid)
- Nägemishermiku põletiku sümptomid, nagu silma valu, punetus või tundlikkus valgusele
- Nägemisvälja ahenemine, mis halveneb väga kiiresti (minutite või tundide jooksul)
- Diabeetikutel, kellel ilmub uusi nägemishäireid (võib olla diabeetiline retinopaatia)
- Glaukoomihaigetel, kellel on järsk silma valu või nägemise halvenemine (võib olla glaukoomi atakk)
- Inimestel, kellel on kõrgenenud vererõhk või südamehaigused ja tekivad nägemisprobleemid (võib olla veresoonte probleem)
- Need, kellel on hiljuti olnud peatrauma või ajuoperatsioon
- Inimesed, kelle perekonnas on esinenud pärilikke silmahaigusi või nooruses tekkinud nägemiskaotusi