Fluorestseini angiograafia

Fluorestseini angiograafia on tähtis diagnostiline silma-uuring, mis võimaldab visualiseerida võrkkesta veresooni ja tuvastada vereringehäireid. Uuringu käigus manustatakse eriline värvaine (fluorestseiin) ja jälgitakse selle levikut võrkkesta veresoonkonnas, mis annab väärtuslikku teavet erinevate silmahaiguste diagnoosimiseks ja ravi jälgimiseks.

Kus seda uuringut tehakse?

Uuringut tehakse nende valdkondade kliinikutes:
Oftalmoloog (silmaarst) 8 kliinikut
Funktsioon
  • Silma (võrkkesta) veresoonkonna visualiseerimine.
  • Võrkkesta vereringe funktsiooni ja struktuuri hindamine.
  • Patoilmingute (nt leke, pumbumine, veresoonte sulgumine) lokaliseerimine ja kirjeldamine.
  • Dünaamilise protsessi jälgimine värvaine leviku kaudu.
Põhimõte
  • Uuring põhineb erilise kontrastaine – fluorestseini – manustamisel.
  • Fluorestsein ergastub sinise valguse mõjul ja kiirgab rohelist valgust.
  • Spetsiaalne kaamera (funduskaamera) jäädvustab värvaine liikumise läbi võrkkesta veresoonte.
  • Tulemused analüüsitakse reaalajas või salvestatakse pildiseeriadena.
Ettevalmistus
  • Enne uuringut laiendatakse silmi tilgadega (pupillide laiendamine).
  • Patsiendil küsitakse allergia- ja medikamentide ajalugu.
  • Teavitustakse võimalikest kõrvalnähtudest (nt nahakollasus, kollane uriin).
  • Soovitatav on kaasasolek, kuna pärast uuringut võib nägemine olla hägune.
Uuringu käik
  • Patsient istub funduskaamera ette.
  • Käesoonde manustatakse fluorestseini süst.
  • Kohe pärast süsti alustatakse pildistamist erinevatel ajavahemikel (varajane, keskmine, hiline faas).
  • Spetsialist (oftalmoloog) jälgib ja kommenteerib värvaine levikut reaalajas.
  • Terve protseduur võtab aega umbes 15-30 minutit.
Isemikud veresooned
  • Veresoonte ebanormaalne läbilaskvus või leke.
  • Uute, haprate veresoonte (neovaskularisatsiooni) teke, mis on iseloomulik näiteks diabeetilisele retinopaatiale või võrkkesta vananemisel põhinevale degeneratsioonile (märg AMD).
Veresoonte sulgumised
  • Võrkkesta arterite või veenide oklusioon (sulgumine).
  • Isheemilised alad (verega varustamata piirkonnad), mis ei värvu.
  • Mikroaneurüsmid (veresoonte väikesed pumbumised).
Võrkkesta pumbumised ja paised
  • Võrkkesta paiste (makulaedema) põhjustatud veresoonte lekest.
  • Pigmentkihi ja veresoonkonna barjääri rikked.
  • Põletikulised või infektsioosseid protsesse iseloomustavad muutused.
Tumori kaasused
  • Kasvajate (nt melanoom) varustavate veresoonte visualiseerimine.
  • Kasvaja veresoonkonna iseärasused ja lekked.
Peamised haiguspildid
  • Diabeetilise retinopaatia diagnoosimine ja staadiumi hindamine.
  • Võrkkesta vananemisel põhinev degeneratsioon (AMD), eriti 'märg' vorm.
  • Võrkkesta veeni oklusioon (BRVO/CRVO).
  • Võrkkesta arteri oklusioon.
  • Võrkkesta põletik (näiteks uveiit).
  • Kaasasündinud või omandatud võrkkesta düstroofiad.
  • Silma kasvajate (nt võrkkesta või soonkesta melanoom) hindamine.
Ravi planeerimine ja jälgimine
  • Laserravi (näiteks fokaalne või panretinaalne koagulatsioon) vajaduse kindlakstegemine.
  • Intravitrealsete süstide (nt anti-VEGF) mõju hindamine.
  • Pärast ravi tulemuste jälgimine ja korrigeerimine.
Kes tellib uuringu?
  • Silmaarst (oftalmoloog).
  • Võrkkesta spetsialist (retsinaarst).
  • Silmakliiniku või haigla eriosakond.

Mida see uuring võib näidata?

Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.

Sümptomid, mille tõttu seda uuringut sageli määratakse
Nägemise halvenemine Näen ebaselgelt Hägus nägemine Hägune nägemine (hägus nägemine)

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!