Fluorestseini angiograafia

Ei kohaldu

Näitaja kohta

Fluorestseini angiograafia on tähtis diagnostiline silma-uuring, mis võimaldab visualiseerida võrkkesta veresooni ja tuvastada vereringehäireid. Uuringu käigus manustatakse eriline värvaine (fluorestseiin) ja jälgitakse selle levikut võrkkesta veresoonkonnas, mis annab väärtuslikku teavet erinevate silmahaiguste diagnoosimiseks ja ravi jälgimiseks.

Mis on fluorestseini angiograafia?

Funktsioon

Silma (võrkkesta) veresoonkonna visualiseerimine.
Võrkkesta vereringe funktsiooni ja struktuuri hindamine.
Patoilmingute (nt leke, pumbumine, veresoonte sulgumine) lokaliseerimine ja kirjeldamine.
Dünaamilise protsessi jälgimine värvaine leviku kaudu.

Põhimõte

Uuring põhineb erilise kontrastaine – fluorestseini – manustamisel.
Fluorestsein ergastub sinise valguse mõjul ja kiirgab rohelist valgust.
Spetsiaalne kaamera (funduskaamera) jäädvustab värvaine liikumise läbi võrkkesta veresoonte.
Tulemused analüüsitakse reaalajas või salvestatakse pildiseeriadena.

Protseduur: kuidas toimub fluorestseini angiograafia?

Ettevalmistus

Enne uuringut laiendatakse silmi tilgadega (pupillide laiendamine).
Patsiendil küsitakse allergia- ja medikamentide ajalugu.
Teavitustakse võimalikest kõrvalnähtudest (nt nahakollasus, kollane uriin).
Soovitatav on kaasasolek, kuna pärast uuringut võib nägemine olla hägune.

Uuringu käik

Patsient istub funduskaamera ette.
Käesoonde manustatakse fluorestseini süst.
Kohe pärast süsti alustatakse pildistamist erinevatel ajavahemikel (varajane, keskmine, hiline faas).
Spetsialist (oftalmoloog) jälgib ja kommenteerib värvaine levikut reaalajas.
Terve protseduur võtab aega umbes 15-30 minutit.

Mida näitab fluorestseini angiograafia muutused?

Isemikud veresooned

Veresoonte ebanormaalne läbilaskvus või leke.
Uute, haprate veresoonte (neovaskularisatsiooni) teke, mis on iseloomulik näiteks diabeetilisele retinopaatiale või võrkkesta vananemisel põhinevale degeneratsioonile (märg AMD).

Veresoonte sulgumised

Võrkkesta arterite või veenide oklusioon (sulgumine).
Isheemilised alad (verega varustamata piirkonnad), mis ei värvu.
Mikroaneurüsmid (veresoonte väikesed pumbumised).

Võrkkesta pumbumised ja paised

Võrkkesta paiste (makulaedema) põhjustatud veresoonte lekest.
Pigmentkihi ja veresoonkonna barjääri rikked.
Põletikulised või infektsioosseid protsesse iseloomustavad muutused.

Tumori kaasused

Kasvajate (nt melanoom) varustavate veresoonte visualiseerimine.
Kasvaja veresoonkonna iseärasused ja lekked.

Indikatsioonid: millal tehakse fluorestseini angiograafiat?

Peamised haiguspildid

Diabeetilise retinopaatia diagnoosimine ja staadiumi hindamine.
Võrkkesta vananemisel põhinev degeneratsioon (AMD), eriti 'märg' vorm.
Võrkkesta veeni oklusioon (BRVO/CRVO).
Võrkkesta arteri oklusioon.
Võrkkesta põletik (näiteks uveiit).
Kaasasündinud või omandatud võrkkesta düstroofiad.
Silma kasvajate (nt võrkkesta või soonkesta melanoom) hindamine.

Ravi planeerimine ja jälgimine

Laserravi (näiteks fokaalne või panretinaalne koagulatsioon) vajaduse kindlakstegemine.
Intravitrealsete süstide (nt anti-VEGF) mõju hindamine.
Pärast ravi tulemuste jälgimine ja korrigeerimine.

Kes tellib uuringu?