Subarahnoidaalne hemorraagia
Kirjeldus
Subarahnoidaalne hemorraagia on eluohtne, äge ja sageli eluohtlik seisund, mida iseloomustab verevalum peaaju ümbritsevatesse kestaalustesse ruumidesse. See on meditsiiniline erakorraline olukord, mis nõuab kohest meditsinilist sekkumist, kuna veri ajukestes võib põhjustada raskekujulisi neuroloogilisi kahjustusi ja olla eluohtlik.
Subarahnoidaalne hemorraagia on verevalum subarahnoidaalsesse ruumi, mis on peenike vedelikuga täidetud vahekiht peaaju pealmiste kestade – pehmete ajukesta (pia mater) ja ämblikuvõrkkesta (arachnoidea mater) – vahel. See ruum sisaldab selja- ja peaajupiima, mis toidab ja kaitseb kesknärvisüsteemi, samuti suuri veresooni. Kui veresoon (enamasti arter) seal rebestub või lõhketab, valgub veri selle piirkonna alla, tekitades survet ajule ja segades normaalset verevarustust ning seljaajupiima tsirkulatsiooni. See võib kiiresti viia ajukahjustuseni, ajupaisumiseni ja teistesse tüsistustesse.
- Äge, ootamatu ja väga tugev peavalu, mida kirjeldatakse kui 'elu jooksul kõige hullemat peavalgu'. See algab tavaliselt laksatusetaolisena.
- Kaelajäikus – valulik kaelaliigeste liikumatuse tunne.
- Iiveldus ja oksendamine.
- Valguse tundlikkus (fotofoobia).
- Lühiajaline või pikem ajaline teadvusekaotus või segasus.
- Langev silmalau (ptooš) või nägemishäired.
- Kõnehäired (düsfaasia).
- Nõrkus või tuimus keha ühel küljel (hemiparees).
- Krambid.
- Unisus või raskused ärkamisega.
Enamik (umbes 85%) mitmetraumatilistest subarahnoidaalsetest hemorraagiatest on põhjustatud sakkarteriaalse anevrüsma lõhkemisest. Anevrüsm on veresoonenõrgestiku tõttu tekkiv soonepais, mis võib lõhkeda. Teised põhjused hõlmavad arteriovenoosse malformatsiooni (AVM) lõhkemist, veritsust ajukasvajast, trauma tagajärjel (peatrauma) või harvemini mõne verejooksuhaiguse või arterite põletikulise haiguse tagajärjel. Riski suurendavad tegurid on kõrgenenud vererõhk (hüpertensioon), suitsetamine, alkoholi liigtarbimine, perekonnaline anevrüsmide ajalugu, polütsüstilised munasarjad ja teatud sidekoehaigused nagu Ehlers-Danlosi sündroom.
Kiire diagnoos on elutähtis. Kõige esmane ja kiirem meetod on arvutitomograafia (CT) peaaju skaneerimine, mis avastab äsja toimunud verevalumi enamikul juhtudel. Kui CT on normaalne, kuid kliiniline kahtlus jääb, tehakse lumbaalpunktsioon (seljaaju punktsioon), et analüüsida seljaajupiima vere ja valkude sisaldust. Veresoonte seisundi hindamiseks ja verejooksuallika leidmiseks kasutatakse veresoonte pildistamist: arvutitomograafiline angiograafia (CTA), magnetresonantsangiograafia (MRA) või traditsiooniline tserebraalne angiograafia, mis on kuldstandard anevrüsmide tuvastamiseks.
Ravi on kompleksne ja toimub intensiivravi osakonnas. Eesmärgid on peatada verejooks, ennetada ajukahjustust ja tüsistusi ning vähendada anevrüsmast tingitud uuesti verejooksu riski. Sküüti tuuakse patsient võimalikult varakordselt neurokirurgi juurde. Anevrüsmade sulgemiseks kasutatakse kahte põhimeetodit: kirurgilist klambrit (klipeerimist) või intravaskulaarset (soonesisest) radioloogilist protseduuri, kus anevrüsm täidetakse spiraalidega (emboliseerimine). Samuti rakendatakse toetavat ravi: valuvaigistid, verejooksu ennetavaid ravimeid (nimir, traneksaamhape), krambivastaseid ravimeid ja vererõhu ranget kontrolli. Võib olla vajalik ka vedelikurõhu langetamiseks shunt (dreen), kui tekib hüdrotsefalia (seljaajupiima kogunemine ajukambritesse).
Võtke KOHE ühendust kiirabiga (helistage hädaabinumbrile 112), kui teil või teie lähedasel tekib ootamatu ja äärmiselt tugev peavalu, mida pole kunagi varem kogenud – eriti kui see kaasneb iivelduse, oksendamise, kaelajäikusega, valgustundlikkusega või teadvuse muutustega (segadus, uimasus, teadvusekaotus). Ärge oodake, et valu läheb üle ise. Subarahnoidaalne hemorraagia on äge eluoht, kus iga minut loeb. Ärge sõitke haiglasse ise, vaid laske kiirabil transportida, sest nad saavad alustada vajalikku abi juba teel.