Lisa kliinik

Biomikroskoopia

Ei kohaldu

Näitaja kohta

Biomikroskoopia ehk siltambi mikroskoopia on kiire ja valutu silma eesmise (eesmine segment) detailne uurimisviis. See vu00f5imaldab arsti hinnata sarvekesta, eesmist kambrit, vu00e4rvilist kesta (iirist) ja lu00e4u00e4tset. Meetod on oluline mitmesuguste silmahaiguste varaseks tuvastamiseks ja ju00e4lgimiseks.

Funktsioon
  • Vu00f5imaldab visualiseerida silma eesmist struktuure suurendatult ja valgustatult.
  • Kasutatakse silmakahjustuste, pu00f5letike, infektsioonide, katarakti ja glaukooma diagnoosimisel.
Pu00e4ritolu ja tu00fcu00fcp
  • Meetod pu00e4rineb oftalmoloogilisest mikroskoobiast (siltambi mikroskoop).
  • Kuulub mittetungiivate silmauuringute hulka ja on kliinilise praktika ku00fclge.
Protseduur
  • Patsient istub biomikroskoobi (siltambi mikroskoopi) ette, lu00e4u00e4tse ees.
  • Arst suunab eredat valguskiirt silma erinevatele osadele, kasutades erinevaid filtreid ja suurendusi.
  • Uuring kestab tavaliselt 5-15 minutit ja on valutu.
Ettevalmistus
  • Spetsiifiline ettevalmistus ei ole vajalik.
  • Enne uuringut vu00f5idakse tilgutada silmi laiendavaid tilgeldi, et paremini vaadelda silma tagumisi osi.
Levinumad leiud ja nende tu00e4hendus
  • Sarvekesta kahjustused (armistumised, haavad): vu00f5ivad viidata trauma vu00f5i infektsioonile.
  • Eesmise kambri vedeliku segunemised vu00f5i rakud: vu00f5ivad olla mu00e4rk uveiidist vu00f5i infektsioonist.
  • Iirise struktuuri muutused vu00f5i kasvajad: vajavad edasist uurimist.
  • Lu00e4u00e4tse udumehed (katarakt): nu00e4itavad lu00e4u00e4tse lu00e4bipaistvuse kaotust.
  • Nurkade kitsenemine: vu00f5ib olla seotud glaukoomi riskiga.
Kliinilised olukorrad
  • Silmavalu, punetuse, hu00e4guse nu00e4gemise vu00f5i valguskartuse korral.
  • Kahtlus glaukoomi, katarakti, sarvekesta haiguste vu00f5i vu00e4rvilise kesta pu00f5letiku ju00e4rel.
  • Silmatrauma (vigastuse) ju00e4relset hindamist.
  • Kontaktlu00e4u00e4tsede kandjatel regulaarseks silmade tervise kontrolliks.
  • Su00fcsisteemset haiguste (nt diabeet, reumaatilised haigused) seire silmakahjustuste osas.
Spetsialistid, kes seda korraldavad
  • Silmahaiguste arst (oftalmoloog/silmakaartaja)
  • Optometrist (optometrist) vu00f5ib teha esmast hindamist ja suunata edasi

Seotud uuringud

Oftalmoskoopia
complementary
Otsene oftalmoskoopia
complementary
Kaudneftalmoskoopia
complementary
Pilite lampi uuring
complementary
Tonomeetria
complementary
Aplanaatsioon-tonomeetria
complementary
Mittetundlik tonomeetria
complementary
Gonioskoopia
complementary
Pahimmeetria
complementary
Sarviku topograafia
complementary
Võrkkesta optiline koherentsne tomograafia (OCT)
confirmatory
Eesmise segmendi OCT (optiline koherentsuse tomograafia)
confirmatory

Seotud haigused

Keratiit 90% Konjunktiviit 85% Eesmise uveiit 85% Kaevik (katarakt) 85% Rasvaküüsi (Chalazioon) 85% Hordeolum 85% Bakteriaalne keratiit 85% Viirusne keratiit (Keratitis viralis) 85% Endoftalmiit 85% Sarvkesta erosioon 85% Iiriidi põletik (Irit) 85% Vanaduse katarakt 80% Skleriit 80% Retiniit 80% Tsüklitiis 80% Panuveiit 80% Keskmine uveiit (Uveitis intermedia) 80% Bakteriaalne konjunktiviit 80% Keratomycosis (seene keratiit) 80% Viirusne konjunktiviit 80% Blefariit 80% Uveiit 80% Silmakesta vähk (Carcinoma corneae) 80% Kooroidiit (Choroiditis) 75% Akanthamoeeba keratiit 75% Keratokoonus 75% Tagumine uveiit 75% Episkleriit 75% Allergiline konjunktiviit 75% Traumaatiline katarakt 75% Glaukoom 70% Nurkade sulgemise ehk aksiaalse kambri kitsenduse glaukoom 70% Kaasasündinud katarakt 70% Avatise nurga glaukoom 65%

Otsi näitajat