Toidumääramus
Kirjeldus
Toidumääramus on isu puudumine või vastikustunne söömise ajal või mõtlemisel toidule, mis võib olla ajutine või pikaajaline.
Toidumääramus on sümptom, mis väljendub isu puudumisena või soovimatuse süüa, sageli kaasneb põlgustunne toidu suhtes. Inimene võib tunda, et tal pole söögiisu, isegi kui keha vajab toitu, või ta võib tulla ära mõne konkreetse toidu lõhna või maitse pärast. Füsioloogiliselt reguleerib appetiiti keerukas süsteem, milles osalevad aju (eriti hüpotalamus), seedeelundkond ja hormoonid nagu greliin (mis stimuleerib isu) ja leptiin (mis surub isu alla). Toidumääramus tekib siis, kui see reguleerimine on häiritud. See võib olla seotud ajutiste teguritega nagu stress, väsimus või keskkonnamuutused, kuid ka tõsiste haiguste, psüühiliste häirete või ravimite kõrvalmõjudega. Ajutine toidumääramus on tavaline ja sageli ohutu, kuid pikaajaline või järsk isu kadumine võib olla märk aluseks olevast terviseprobleemist, mis vajab arsti tähelepanu.
- Stress ja ärevus – psühholoogiline pinge võib mõjutada seedetrakti ja aju regulatsiooni, vähendades isu.
- Väsimus ja unepuudus – keha energiavajadused muutuvad või hormonaalne tasakaal häirub.
- Liigne söömine eelmistel päevadel – keha vajab aega seedimiseks ja taastumiseks.
- Rasedus (eriti esimesel trimestril) – hormonaalsed muutused ja iiveldus võivad põhjustada toidumääramust.
- Kliimakterium (menopaus) – hormonaalsed kõikumised mõjutavad appetiiti ja kehakaalu.
- Reisimine (ajatamine) – keskkonnamuutused, toidu erinevused ja stress võivad mõjutada söögiisu.
- Kuumus või kliimamuutused – keha võib vähendada isu soojuse tõttu, et mitte genereerida lisasoojust.
- Liigne füüsiline koormus – mõnedel inimestel võib väsimus või intensiivne treening lühiajaliselt isu vähendada.
- Alkoholi või tubaka tarbimine – need võivad häirida maitsemeeli ja seedimist.
- Seedetrakti haigused – gastriit, mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandid, kõhukate, pankreatiit või irritatiivse soole sündroom (IBS) võivad põhjustada valu ja vastikustunnet toidu suhtes.
- Maksahaigused – maksapõletik (hepatiit), maksatsirroos või maksavähk mõjutavad seedimist ja toitumist.
- Vähk – eriti seedeelundkonna (magu, soolestik, kõhunääre), maksa või teiste elundite pahaloomulised kasvajad võivad põhjustada toidumääramust kaasneva kaalulanguse ja nõrkusega.
- Kroonilised infektsioonid – nagu HIV/AIDS, tuberkuloos või pikaajalised viirusinfektsioonid (nt gripijärgne seisund).
- Endokriinsed häired – hüpotüreoos (kilpnäärme alatalitlus), diabeet, Addisoni tõbi või Cushingi sündroom mõjutavad ainevahetust ja isu.
- Psüühilised häired – depressioon, ärevushäired, söömishäired (nt anoressia nervosa või buliimia) võivad põhjustada pikaajalist toidumääramust.
- Kroonilised siseelundite haigused – südamepuudulikkus, neerupuudulikkus või kopsuhaigused võivad kaasneda isu vähenemisega.
- Ravimite kõrvalmõjud – paljud ravimid (nt antibiootikumid, valuvaigistid, kemoteraapiaravimid, antidepressandid) võivad põhjustada isu vähenemist või iiveldust.
- Neuroloogilised häired – Parkinsoni tõbi, Alzheimeri tõbi või ajukahjustused võivad mõjutada aju appetiitikeskusi.
- Toitumispuudulikkus – vitamiinide (eriti B-rühma) või mineraalide (nt tsink, raua) puudus võib vähendada isu.
Kui toidumääramus on kerge ja ilma muude murettekitavate sümptomiteta, võite proovida järgmisi isehoidlikke meetmeid:
1. Puhkage piisavalt – väsimus võib süvendada toidumääramust, seega püüdke säilitada regulaarne unerežiim (7-9 tundi öösel) ja võtke lõunauinakut vajadusel.
2. Joo piisavalt vedelikku – veepuudus võib esineda isu vähenemisena. Jooge vähemalt 1,5-2 liitrit vedelikku päevas (vesi, taime- või puuviljateed, kodused puljongid). Vältide magusaid jooke või kofeiini, mis võivad põhjustada vedelikukadu.
3. Sööge väiksemaid portsjoneid, kuid sagedamini – asemel kolm suurt sööki, sööge 5-6 korda päevas väiksemaid portsjoneid. See koormab seedetrakti vähem ja hoiab energia taset stabiilsena.
4. Valige kergeid ja hõlpsasti seedivaid toite – supp, puder, keedetud köögivili, banaanid, õunad, riis või pasta ilma rasvaste kastmeteta. Vältige rasvaseid, raskesti seedivaid või vürtsikaid toite, mis võivad põhjustada iiveldust.
5. Katsetage maitsetega – mõnedel inimestel võivad magusad või hapud maitseained (nt sidrun, apelsin, marinaadid) stimuleerida appetiiti. Kasutage värsket rohelist, uri- või basiilikku toitude maitsestamiseks.
6. Loo rahulik söömiskeskkond – sööge vaikses kohas, ilma segajateta (nt televiisor või telefon), ja keskenduge söömisele. Ilus serveerimine võib parandada isu.
7. Proovige kerget füüsilist aktiivsust enne sööki – lühike jalutuskäik või kerge venitamine võib suurendada vereringet ja stimuleerida isu.
8. Vältige alkoholi ja tubakat – need võivad toidumääramust süvendada.
9. Kaaluge toidulisandeid – kui arvate, et toidumääramus võib olla seotud vitamiinide puudusega (nt tsink või B-vitamiinid), konsulteerige arsti või apteekriga sobivate lisandite osas. Ärge võtke lisandeid ilma arsti nõuta, eriti kui teil on kroonilisi haigusi.
10. Halda stressi – kasutage lõdvestumistehnikaid nagu sügav hingamine, meditatsioon või joga, et vähendada pingeid, mis võivad mõjutada isu.
11. Jälgige kaalu – kui kaalulangus on märkimisväärne või toidumääramus kestab üle nädala, konsulteerige arstiga, isegi kui muid sümptomeid pole.
- Kõrge palavik (üle 38,5°C) või palavik, mis kestab üle 48 tunni.
- Pidev või väga sage oksendamine, mis takistab vedeliku ja toidu vastuvõtmist (kaasa arvatud väikelapsed või eakad).
- Tugev kõhuvalu, eriti kui see on lokaliseeritud (nt paremas alumises osas – võib viita pimesool põletikule) või äge, lõikav valu.
- Kaalulangus ilma põhjuseta (rohkem kui 5% kehakaalust 1 kuu jooksul või 10% 6 kuu jooksul).
- Nõrkus, uimasus, teadvuse muutused (segadus, aeglus) või minestus.
- Vere oksendamine (punane või kohvimõdu värvi) või musta, tõrvataolise väljaheidete ilmumine (võib viidata seedetrakti veritsusele).
- Raskused neelamisel (düsfaagia) või tunne, et toit jääb kõri kinni.
- Kollane ihu või silmad (koldus) või tumeda uriini ilmumine.
- Pidev kõhukinnisus või kõhulahtisus, mis kestab üle nädala ja ei parane isehoidlike meetmetega.
- Rinnusvalu, hingeldus või raskused hingamisel – võib viidata südame- või kopsuprobleemidele.
- Öine higistamine või palavik, mis võib viidata infektsioonile või vähile.
- Liigese- või lihasvalud, mis kaasnevad toidumääramusega – võivad olla autoimmuunhaiguse märk.
- Kestev toidumääramus üle nädala, mis ei parane isehoidlike meetmetega, eriti kui tegemist on lapsega, raseda naisega või eaka inimesega.