Kuiv makuladegeneratsioon

Kuiv makuladegeneratsioon, tuntud ka kui atroofiline või mittenevrotsudaalne vanusega seotud makuladegeneratsioon (AMD), on krooniline, aeglaselt kulgev degeneratiivne protsess, mis kahjustab silma võrkkesta keskosast väikest, kuid äärmiselt olulist piirkonda – makulat. Makula vastutab terava, keskse ja detailse nägemise eest. Haiguse olemus seisneb druseenide – väikeste kollakate valgu- ja rasvakogumite – aeglases kuhjumises makula all asuvates kihites, mis rikub fotoretseptorrakkude (kepikesed ja kolvikesed) toitumist ning viib lõpuks nende aeglasele hävimisele (atroofiale). Erinevalt ohtlikumast 'märjast' makuladegeneratsioonist ei ole 'kuival' vormil veresoonte ebanormaalset kasvu ega verejookse. See on AMD levinum vorm, moodustades umbes 85-90% kõigist diagnoosidest, ja sümptomid arenevad aastate jooksul.

Kuiva makuladegeneratsiooni täpsed põhjused on komplekssed ja mitmetegurilised, kuid selle aluseks on vananedes võrkkesta ainevahetuse jääkproduktide ebaefektiivne kõrvaldamine. Peamised tuvastatud riskitegurid on: vanus (haiguse esinemissagedus järsult kasvab pärast 60. eluaastat), geneetika (perekonnas esinev AMD suurendab oluliselt ohtu), suitsetamine (tugevaim muutuv riskitegur, mis kiirendab protsessi 2-4 korda), valge rass, päikesevalguse krooniline mõju (eriti sinine ja UV-kiirgus), toitumisharjumused (vähene sissetulek antioksüdantidest, luteiinist, zeaksantiinist, omega-3-rasvhapetest), kardiovaskulaarsed haigused (ateroskleroos, kõrge vererõhk), ülekaal ja sugupool (naised on veidi suuremas ohus).

Kuiva makuladegeneratsiooni tuvastamiseks ja jälgimiseks kasutavad silmaarstid (oftalmoloogid) mitmeid spetsiaalseid vahendeid ja teste. Visuaalse teravuse kontroll on põhiline esmane test. Amsleri ruudustik on lihtne koduks mõeldud test, mille abil saab tuvastada joonte moonutusi või tühje alasid nägemisväljas. Optiline koherentstomograafia (OCT) on kuldstandard diagnoosimisel – see mitteinvasiivne pildistusmeetod annab täpse, ristlõike pildi võrkkesta kihistust, võimaldades näha druseenide paksust, suurust ja asukohta ning fovea (makula keskpunkti) struktuuri. Silmapõhja fotod võimaldavad dokumenteerida muutusi ja jälgida nende arengut aja jooksul. Fluorestseini angiograafiat kasutatakse peamiselt märja vormi välistamiseks või diagnoosimiseks, kuna kuiva AMD korral puudub veresoonte leke.

Praegu pole kuiva makuladegeneratsiooni ravimit, mis haigust täielikult peataks või pöörduks. Siiski on olemas tõhusaid strateegiaid, et aeglustada selle edasikulgumist ja hoida nägemisfunktsiooni. AREDS2-valemile (Age-Related Eye Disease Study 2) vastavad toidulisandid on tõenduspõhiselt näidanud, et need võivad aeglustada haiguse edasijõudumist kõrge riskiga patsientidel. Valem sisaldab kõrgeid doose luteiini, zeaksantiini, tsinki, vaske ning C- ja E-vitamiini. Elustiilimuutused on üliolulised: suitsetamisest loobumine, kaalulangus, regulaarne füüsiline tegevus, tervislik südameveresoonkond (vererõhu ja kolesterooli kontroll) ning toitumine, mis on rikas värvilistes köögiviljades, lehevürtsides ja kalas. UV- ja sinise valguse kaitse kvaliteetsete päikeseprillidega on soovitatav. Nägemisabi – erinevad suurendavad seadmed (nagu suurendusklaasid, elektroonilised lugejad, spetsiaalsed arvutiprogrammid) aitavad säilitada iseseisvust ja elukvaliteeti. Teadusuuringud uute meetodite, nagu geeniravi, rakuterapia ja tehisretina väljatöötamisel jätkuvad.

Kui olete üle 50-aastane, on oluline teha regulaarseid silmaülevaatuseid (vähemalt iga 1-2 aasta tagant), isegi kui teil pole sümptomeid. Otsekohene arstlik konsultatsioon on vajalik, kui märkate järsku või järkjärgulist muutust ühe või mõlema silma nägemises. Ruttu toimimise vajadust näitavad 'punased lipud': Sirgete joonte nägemine selgelt kõveratena või moonutatuna; uue, püsiva häguse, halli või tumeda laigu ilmumine nägemisvälja keskel; järsk nägemisteravuse langus, eriti kesknägemises; raskused nägude äratundmisega; üleslööva valguse korral pikaajaline jälg ees. Need sümptomid võivad viidata ka 'märja' makuladegeneratsiooni tekkimisele, mis on silmaäriline seisund ja nõuab kiiret sekkumist. Ärge viivitage – varane tuvastamine on võtmetähtsusega.