Võrkkesta lahtiolemine (Retina detachments)

Võrkkesta lahtiolemine on kiireloomuline silmahaigus, mille puhul võrkkest eraldub silma tagaseina sisekihist. See on nägemise säilitamiseks kriitilise tähtsusega seisund, mis nõuab kohest arstiabi, kuna võib kiiresti viia püsiva nägemiskadu või pimeduseni.

Kelle poole pöörduda?

Diagnoosimiseks ja raviks pöördutakse tavaliselt selle valdkonna spetsialistide poole:

Oftalmoloog (silmaarst) 8 kliinikut

Mis on võrkkesta lahtiolemine?

Võrkkest on õhuke koeiki, mis vooderdab silma tagaseina sisepinda ja vastutab valguse muundamiseks närvsignaalideks. Võrkkesta lahtiolemine tekib siis, kui see kiht eraldub aluspõhjust moodustavast veresoontikust (koorikast). See eraldumine lõikab võrkkesta kudedele hapniku ja toitainete tarnet, mis põhjustab närvirakkude kiiret hukkumist. Kui seisundit ei ravi kohe, võib kahjustus muutuda pöördumatuks. Enamasti on tegu ragulise (regmatogeense) lahtiolemisega, mille puhul võrkkesse tekib pisike auk või rebend, millest läbi pääseb silmaesise vedelik (klaaskeha) ja tõukab võrkkesta eemale.

Sümptomid

Varased ja ähvardavad märgid

Äkiline välgunägemine või välgud nägemisväljas (eriti pimedas keskkonnas)
Uute lenduvate kärbeste (muscae volitantes) tohutu hulga ilmumine
Nägemisvälja servades esinev udune või varijas piirkond

Põhilised ja edasijõudnud sümptomid

Pidev või kasvav vari või tumedavõru ühes silmas (nagu eesriie)
Nägemisteravuse järsk langus
Kujutise moonutused (näiteks sirged jooned näivad kõveratena)
Välgunägemise või vilkumise intensiivistumine

Põhjused ja riskitegurid

Peamiseks põhjuseks on tavaliselt võrkkesta rebendi või augu teke, mille kaudu klaaskeha vedelik siseneb võrkkesta taha. Riskitegurid hõlmavad: vananemist (klaaskeha muutub vedelamaks ja kokku tõmbuvamaks), tugevat lühipäevsust (müoopiat), silmatraumat (nt löök), eelnevat katarakti operatsiooni, perekonnalugu võrkkesta lahtiolemise kohta, silma põletikulisi haigusi (nt uveiit) või muud silmahaigust (näiteks diabeetiline retinopaatia). Samuti võivad seda soodustada suurenenud vererõhk või silma struktuursed nõrkused.

Diagnostika

Silmaarst (oftalmoloog) teeb põhjaliku silmade läbivaatuse. Võtmemenetlused hõlmavad: laiapupillilist silmapõhja uuringut, kus arst eriliste läätsede abil hindab võrkkesta seisukorda ja otsib rebendeid, auge või eraldumist; optilist koherentsitomograafiat (OCT) võrkkesta üksikasjalikuks kihistruktuuri pildistamiseks; ja silma ultraheliuuringut, kui silmapõhja vaatlemist takistab verevalumine või katarakt. Need meetodid võimaldavad täpselt tuvastada lahtiolemise tüübi, ulatuse ja asukoha.

Ravi

Ravi eesmärk on sulgeda võrkkesta rebend või auk ning taastada võrkkesta kontakt alusega, et hoida ära närvirakkude hukkumist. Meetod valitakse olenevalt lahtiolemise tüübist ja raskusastmest. Peamised kirurgilised meetodid on: laserravii (fotokoagulatsioon) või külmravii (kriopeksia), mis 'keevitagevad' rebendi ümbruse, luues armkoe, mis kinnitab võrkkesta; pneumaatiline retinopeeksia, kus silma sisse süstitakse gaasimull, mis surub võrkkesta vastu seina; skleera kubum (episkleraalne polsterdamine), kus silma väliskesta peale õmblustakse polster, mis surub seina sissepoole; ja vitrektoomia, kus eemaldatakse osa või kogu klaaskeha, võrkkest asetatakse õigesse asendisse ja fikseeritakse. Operatsiooni järgne taastumine võib võtta mitu kuud ja lõplik nägemistulemus sõltub sellest, kui kiiresti ravi alustati.

Millal pöörduda arsti poole?

Võrkkesta lahtiolemine on silmaparanduskiireloomuline seisund. Pöörduge SILMAPARANDUSARSTI POLE KOHE (hädaabiteenistusse või oftalmoloogia erakorralisse vastuvõttu), kui teil esineb mõni järgmistest sümptomitest: ühes silmas äkiline uute lenduvate kärbeste või välkude ilmumine; pidev vari või tumedavõru, mis liigub üle nägemisvälja (alates küljelt keskpunkti poole); või järsk nägemise hägustumine või langus. Ärge oodake, et sümptomid ise läheksid mööda – iga tund võib olla hinnaline nägemise säilitamisel.

Seotud uuringud: Võrkkesta lahtiolemine (Retina detachments)

Allpool on uuringud, mille tulemus selle haiguse korral erineb sageli normist. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on muutus iseloomulik.

Uuringute väärtused tõusevad

Selle haiguse korral on nende uuringute tulemus tavaliselt normist kõrgem

Uuringute väärtused langevad

Selle haiguse korral on nende uuringute tulemus tavaliselt normist madalam

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle haiguse kohta: kuidas te seda märkasite, kuidas kulges diagnostika ja ravi. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!

Nimi *

E-post * (ei avaldata avalikult)

Kommentaar *

Nõustun arutelu reeglitega ja kinnitan, et vastutan oma kommentaari sisu eest ise. *

Arutelu reeglid

Üldsätted. Need reeglid reguleerivad kommentaaride avaldamist portaalis. Kommentaari avaldades kinnitate, et olete reeglitega tutvunud ja nendega nõus. Portaali administratsioonil on õigus reegleid igal ajal uuendada - kehtib avaldamise hetkel kehtiv redaktsioon.
Platvormi staatus. Portaal on üksnes tehniline platvorm, mis võimaldab kasutajatel avaldada oma arvamusi ja kogemusi. Portaal ei kontrolli kommentaare eelnevalt, ei toimeta neid ega ole nende autor, mistõttu ei vastuta kasutajate avaldatud sisu eest.
Vastutus sisu eest. Kommentaari sisu eest vastutab täies ulatuses selle avaldaja. Kommentaari avaldades kinnitate, et teie sisu ei riku õigusakte ega kolmandate isikute õigusi, ning kohustute hüvitama portaalile ja kolmandatele isikutele kõik teie kommentaarist tulenevad kahjud.
Keelatud sisu. Keelatud on avaldada: linke, reklaami ja enesereklaami; roppusi; solvanguid, kiusamist, laimu ja vihakõnet; enda või kolmandate isikute isikuandmeid (telefoninumbreid, aadresse, e-posti jne); üleskutseid mitte järgida arsti juhiseid või ravist loobuda; eksitavat meditsiinilist teavet; autoriõigusi rikkuvat või muul viisil ebaseaduslikku sisu. Süsteem lükkab osa sellisest sisust automaatselt tagasi, ülejäänu eemaldavad moderaatorid.
Mitte meditsiiniline konsultatsioon. Kommentaarid on kasutajate isiklikud arvamused ja kogemused - need ei ole meditsiiniline konsultatsioon, diagnoos ega raviotsus ega saa asendada tervishoiuspetsialisti hinnangut. Portaal ei vastuta kommentaaride sisu põhjal tehtud otsuste eest.
Isikuandmete töötlemine. Kommentaari avaldamisel salvestatakse ja säilitatakse: teie nimi, e-posti aadress, IP-aadress, seadme ja brauseri teave ning avaldamise aeg. Andmeid töödeldakse kommentaaride avaldamise, modereerimise ja väärkasutuse ennetamise eesmärgil, neid ei avaldata avalikult (välja arvatud teie nimi) ning need võidakse õigusaktidega ettenähtud korras edastada pädevatele asutustele. Teil on õigus oma andmetega tutvuda, nõuda nende parandamist või kustutamist - pöörduge portaalis toodud kontaktidel.
Sisu litsents. Kommentaari avaldades annate portaalile tasuta, mitteainuõigusliku, territoriaalselt piiramatu õiguse kommentaari avaldada, säilitada, modereerida ja portaalis tsiteerida.
Modereerimine ja kaebused. Portaali administratsioonil on õigus omal äranägemisel ja eelneva hoiatuseta eemaldada või toimetada mis tahes kommentaari, blokeerida rikkujate IP-aadresse ja piirata kommenteerimise võimalust. Sobimatust kommentaarist saate teatada nupuga „Teata" - teated vaatavad üle moderaatorid.
Lõppsätted. Reeglitele kohaldatakse Eesti Vabariigi õigust. Kui mõni reeglite säte tunnistatakse kehtetuks, jäävad ülejäänud sätted kehtima. Kommentaare saavad avaldada üksnes nende reeglitega nõustunud isikud - nõusolekut kinnitatakse vormi juures oleva märkeruudu abil.