Valguse tundlikkus (fotofoobia)
Kirjeldus
Valguse tundlikkus (fotofoobia) on silmadele ebamugavust tekitav seisund, kus isegi normaalne valgustus tundub liiga eredas ja võib põhjustada silmapistetust, pisaravoolu või peavalusid. See võib olla ajutine või krooniline, olenedes aluseks olevast põhjusest.
Valguse tundlikkus on silmade ülitundlikkus valguse suhtes, mis põhjustab valu, pisaravoolu või vajadust silmi kinni pigistada. See ei ole haigus ise, vaid sümptom, mis võib viidata erinevatele silmade, närvisüsteemi või üldtervise seisunditele. Normaalsetes tingimustes silmad kohanevad valguse muutustega, kuid fotofoobia puhul edastavad silma retseptorid ja nägemisnärv signaale ajule liiga tundlikult, muutes isegi mõõduka valguse talumatuks.
- Päikese käes liiga kaua viibimine ilma kaitseprillideta
- Väsimus või unepuudus
- Stress, ärevus või pingeolukorrad
- Mõned ravimid (nt teatud antibiootikumid, diureetikumid, antidepreSSandid)
- Silmade kuivus (kuiva silma sündroom)
- Kliimategurid (tugev tuul, kuiv või külm õhk)
- Järsk üleminek pimedast eredasse valgustusse
- Silmapõletikud (nt keratiit, uveiit, konjunktiviit)
- Migreen või klasterpeavalud
- Aju trauma, aju kasvaja, insult või muud neuroloogilised häired
- Infektsioonid nagu meningiit või entsefaliit
- Silmakate kahjustused (katarakt, glaukoom, võrkkesta eraldumine)
- Süsteemsed haigused (nt lupus, fibromüalgia)
- Närvikahjustused (nt trigeminusneuralgia, Bellingi paralüüs)
Kui valguse tundlikkus on kerge või ajutine, võivad aidata need sammud: 1) Vältige eredat valgust – kandke UV-kaitsega päikeseprille või fotokroomilisi läätsi, kasutage kodus hämarikulambaid ja tumedaid aknakatteid. 2) Puhkage silmi – laske silmad puhata pimedas ruumis, võtke regulaarsed pausid ekraanide eest, tagage piisav uni. 3) Niisutage silmi – kasutage ilma konservantideta kunstlikke pisaraid kuiva silma sündroomi leevendamiseks. 4) Kohandage keskkonda – väldige otsevalgustust töölaual, reguleerige arvuti ekraani heledust ja kontrasti. 5) Kasutage jahtivat kompressi – jahe rätik silmadele võib leevendada põletikku ja paistetust. 6) Parandage toitumist – sööge toite, mis sisaldavad vitamiine A, C, E ja omega-3 rasvhappeid (nt kalad, pähklid). 7) Väldige ärritajaid – suits, tolm ja tugevad lõhnad. Kui sümptomid ei parane mõne päeva jooksul, konsulteerige perearsti või oftalmoloogiga.
- Valguse tundlikkus tekib järsult ja on erakordselt tugev, eriti kui kaasneb terav silmvalu.
- Kõrge palavik (>38°C), külmavärinad või jäik kael.
- Tugev peavalu, mis levib kuklasse, koos iivelduse, oksendamise või segasuse tunnustega (võib viidata meningiidile).
- Äkiline nägemishäire: nägemise järsk halvenemine, välgatuste või ujuvate laikude nägemine.
- Teadvuse muutused: uimasus, segadusseisund või raskused ärkamisel.
- Neuroloogilised sümptomid: krambid, kõne raskused, näo või keha poolte nõrkus.
- Silmapunetus, tursed, roppenemine või roojased eritised.
- Lapsel: kui laps pidevalt hoiab silmi kinni, on valgusest väga ärritatud või on kõrge palavikuga.