Perifeerse nägemise hajumine
Kirjeldus
Perifeerse nägemise hajumine (tunnelvaade kaotamine) tähendab nägemisvälja äärealade nägemise nõrgenemist või täielikku kaotamist. Silmapilgul, kui vaatate otse ette, on keskmine nägemisteravus hea, kuid näete halvemini või üldse mitte sellest, mis toimub külgedel.
Inimeste nägemine toimib nagu kaamera. Keskne nägemine (fovea) on vastutav terava keskpunkti nägemise eest, näiteks lugemiseks või nägude äratundmiseks. Perifeerne ehk külgne nägemine võimaldab meil märgata liikumist, kuju ja heledust meie nägemisvälja äärealadel, hoides meid teadlikuna ümbritsevast. Perifeerse nägemise kaotamine võib tekitada tunnet nagu vaataks läbi toru või tunnelit. Selle füsioloogiline põhjus seisneb tavaliselt võrkkesta ääreosade või neid toitvate veresoonte kahjustuses või närviühenduste häiretes ajus.
- Väsimus või stress (ajutine fookuse kaotamine)
- Retseptiklaaside või kontaktläätsede valed tugevused
- Mõned peaaju migreenid (nägemismigreen), mis võivad põhjustada ajutist nägemishäiret
- Glaukoom: silmarõhu tõus, mis surub nägemisnärvile ja kahjustab esmalt perifeerset nägemist. See on üks peamisi põhjusi.
- Võrkkesta degeneratsioon, eriti perifeerne retinopaatia või pigmentdegeneerumine.
- Võrkkesta degenereerumine või aukudega seotud probleemid.
- Ajukahjustus (ajušokk) või ajukasvaja, mis võib suruda visuaalseid teid.
- Insult, mis kahjustab peaaju vereringet.
- Diabeetiline retinopaatia, kus veresoonte kahjustus võrkkestal häirib verevarustust.
- Süüfilis, tuberkuloos või muud nakkused, mis võivad põhjustada võrkkesta põletikku (retiniiti).
- Mürgistus (nt metanooliga), mis kahjustab nägemisnärvi.
- Sünnipärased või geneetilised silmahaigused.
PERIFEERSE NÄGEMISE HODUMINE ON HARVA AJUTINE JA EI TOHI OLLA ENESERAVIMISE OBJEKT. Kodus tehtav toiming peab olema ainult esmane reageerimine, kuni saab arstiabi.
1. Puhka oma silmi: Võta paus ekraanide eest, loe hea valguses ja väldi väsimust.
2. Kontrolli oma nägemist: Proovi katta vaheldumisi üks silm ja jälgida, kas nägemisväli on ühe või mõlema silma puhul ahenenud.
3. Võta ettevanne: Kui sümptomid tekivad järsult või halvenevad, ärge sõitke autoga ja väldige ohtlikke tegevusi.
4. Pöördu oma perearsti või silmaarsti poole: Seadusjärgne silmakontroll on kõige olulisem. Räägi oma sümptomitest üksikasjalikult, sealhulgas millal need algasid ja kas neil on ka muid kaasnevaid sümptomeid (nagu peavalu või pearinglus).
- Äkiline perifeerse nägemise kaotamine (mõne minuti või tunni jooksul) – võib olla insuldi või veresoonte ummistuse märk.
- Kaotuse kaasnev silma valu, punasus või peavalu.
- Nägemise kaotus või äkiline udusus koos välguvälgatuste või lendlehtede tunnetusega (võib osutada võrkkesta rebendile).
- Kaotuse kaasnev tasakaalukaotus, kõnehäired, näo või käe nõrkus (insuldi võimalus).
- Pidev või aeglaselt halvenev nägemisväli ahenemine, isegi kui see pole valus.
- Perifeerse nägemise kaotus mõlemas silmas.
- Sümptomite esinemine pärast pea- või silmatraumat.
- Patsiendil on diabeet, glaukoomi anamnees või kõrge vererõhk.
- Teiste häirete ilmnemine: värvide nägemise võime vähenemine, nägemisväli muutub udusemaks.