Näen ebaselgelt
Kirjeldus
Nägemise hägusus või määratlematus on väga tavaline nägemishäire, kus pilt ei ole selge ja fookuseeritud. See võib olla ajutine või püsiv, mõjutada ühte või mõlemat silma ning esineda lähedal, kaugel või mõlemas vahekauguses.
Nägemise hägusus või ebaselgus on nägemisteravuse langus, mis muudab visuaalse pildi uduseks, ebamääraseks või raskesti eristatavaks. See ei ole iseenesest haigus, vaid sümptom, mis näitab, et sinu silma optiline süsteem (sarvkest, läätse, võrkkest, nägemisnärv) ei fokuseeri valgust korrektselt võrkkesta peale. Põhjus võib olla peamiselt murdumisviga (näiteks lühinägelikkus või kaugelnägelikkus), silma kuivus, väsimus, aga ka nägemisaparaadi või teiste elundkondade (näiteks aju või veresoonte) haiguslik seisund. Ajutine hägusus võib tekkida silmades väsimuse, madala veresuhkru või veepuuduse korral, kuid äkiline või järkjärguline püsiv muutus nägemisteravuses nõuab arstiabi.
- Väsimus või pinge silmades (arvutitöö, pikad lugemissessioonid)
- Mõjuvahendite kandeaja ületamine või sobimatud kontaktläätsed
- Silma kuivus, mida põhjustab õhutingimus, tuul, kliimaseade või mõned ravimid
- Looduslik vananemine (presbüopia), mis algab tavaliselt 40. aasta paiku, raskendades lähedal nägemist
- Murdumisvead: lühinägelikkus (müoopia) või kaugelnägelikkus (hüpermeetropia)
- Ligipääsetavad tegurid nagu veepuudus, madal veresuhkur või alkoholijoove
- Katarakt (kääbunikk): läätse tumenemine, mis põhjustab progresseeruvat udust nägemist.
- Glaukoom (silmamere tõus): silma siserõhu tõus, mis kahjustab nägemisnärvi; võib põhjustada nägemisvälja kadumist ja hägust nägemist.
- Diabeetiline retinopaatia: veresoonte kahjustus võrkkeral suhkurtõve tagajärjel.
- Makula degeneratsioon: kesknägemise kahjustus, mis mõjutab teravust ja detailide nägemist.
- Silmapõletik (näiteks keratiit, uveiit).
- Aju probleemid: ajutärin, peaajuverejooks, ajukasvaja, mis võivad mõjutada nägemiskeskust.
- Peaaju trauma või retsepti ravimite kõrvaltoimed.
- Äge silma infektsioon või põletik.
Kui hägusus on kerge ja ilma muude hirmutavate sümptomiteta, võid proovida järgmist:
1. Puhka oma silmi: Katke silmad 15-20 minutiks, vältige ekraane, loetlege või täpset tööd.
2. Silmaharjutused: Vaadake regulaarselt kaugele, tehes 20-20-20 reeglit (iga 20 minuti järel vaadake 20 sekundit 20 jala kaugusele olevat objekti).
3. Kasutage kunstlikke pisaraid: Need võivad aidata kuivade silmade puhul.
4. Tagage piisav valgus: Loe või tööta head valgustuse all.
5. Pidage silmade niiskust: Kasutage õhuniisutajat, eriti kuiva õhu perioodidel.
6. Joo piisavalt vett ja söö tervislikult.
7. Kui teil on prillid või kontaktläätsed, veenduge, et need on sobivad ja korras. Kandke neid vastavalt ettenähtud ajale.
Kui need meetodid ei aita ja hägusus püsib või halveneb, on oluline konsulteerida arstiga. Ärge püsitage häguse nägemisega sõidu või masinate kasutamise ajal.
- ÄKILINE, VALULINE nägemise kadumine või hägusus ÜHE silma kohta (võib osutada silemuni või veresoonte ummistusele).
- Nägemise hägusus, millega kaasneb TÕSINE PEAVALU, iiveldus, oksendamine või valgustundlikkus (võib olla ajutärina märk).
- KAOTAGE kahesilmaline nägemine või kahekordne nägemine, mis tekib äkitselt.
- Nägemisvälja äkiline kadumine või varju tekkimine (nagu eesriie).
- Nägemishäire koos kõne raskustega, näo lõtvumisega, käe või jala nõrkusega (võib osutada peaajuverejooksule).
- Nägemise järkjärguline või kiire halvenemine, mis segab igapäevast tegevust.
- Püsiv hägusus, isegi pärast silmade puhkamist.
- Nägemise hägusus, mis on seotud VÄLGUHEITEGA, HELEDATE TÄPPIDE või HÕLJUVA mustri ("ujuvate" laikude) tekkimisega.
- Nägemise hägusus koos silma VALU, PUNETUSE või TURSENUDEGA.
- Pilkeline nägemise hägusus või udusus, mis tuleb ja läheb ilma selge põhjuseta.
- Kui teil on diabeet või kõrge vererõhk ja te märkate uut või halvenevat nägemise hägustust.