Intratserebraalne hemorraagia

Kirjeldus

Intratserebraalne hemorraagia on äkkselt tekkiv ja eluohtlik seisund, kus verejooks toimub otse ajukoesse. See on üks insuldi liike, mis nõuab kiiret meditsinilist sekkumist, et vähendada ajukahjustust ja päästa patsienti. Õigeaegne teadlikkus sümptomitest võib oluliselt parandada ellujäämise võimalusi.

Intratserebraalne hemorraagia on ajusisene verejooks, mille puhul veri purskub välja kahjustunud veresoonest ja koguneb ümbritsevatesse ajukudedesse, moodustades hematoomi. See valendav veri surve all kahjustab ajurakke ja suurendab intrakraniaalset rõhku, mis võib häirida normaalset aju funktsioneerimist. Erinevalt isheemilisest insuldist, kus verevarustus katkeb, toimub siin otsekohene kahjustus vere väljavoolu tõttu. Enamik juhtumeid esineb suurtes ajupoolkerades (peamiselt basaaltuumades, ajukoores või väikeajus), kuid verejooks võib tekkida ka sügavamates ajustruktuurides.

Äkilised ja tüüpilised sümptomid
  • Väga tugev, 'elu jooksul kõige hullem' peavalu, mis tekib silmapilkselt.
  • Keha ühe poole nõrkus, tuimus või halvatus (näiteks näos, käes või jalas).
  • Kõnehäired (ebamäärane kõne, raskused sõnade leidmisega või arusaamatus).
  • Nägemishäired (kahesilmsus, ühe silma pimedus või väli pildist).
  • Tasakaalukaotus, uimastumine, kõnnakupuuudused või koordinatsioonihäired.
Muud võimalikud märgid
  • Teadvuse muutused, segadus, uimasus või koomasse langemine.
  • Iiveldus või oksendamine, mis on sageli seotud tugeva peavaluga.
  • Krambid (harvem kui isheemilise insuldiga).
  • Tundlikkus valgusele (fotofoobia) või kuklasse valule.
  • Lihasejäikus või reflekside muutused ühel kehapool.

Peamiseks põhjuseks (umbes 50-60% juhtudest) on pikaajaline kõrge vererõhk (hüpertensioon), mis nõrgestab ja kahjustab ajus asuvaid arterioole seina. Teised levinud põhjused hõlmavad peatraumat (nt õnnetusjuhtum), arteriovenoosseid malformatsioone (kaasasündinud ebanormaalsed veresooned), amüloidangiopaatiat (valgukogunemised veresoontes eakates), ajutuumoreid ja veritsushäireid (nt hemofiilia või antikoagulantravimite kasutamine nagu varfariin). Riskitegurite hulka kuuluvad vanus (risk suureneb pärast 55. eluaastat), suitsetamine, alkoholi liigtarbimine, stimulantide (nt kokaiini) kasutamine ja perekonnaline ajalugu veresoonkonna haiguste osas.

Kiire diagnostika on kriitilise tähtsusega. Arst teeb esmalt detailse neuroloogilise uuringu, hindades teadvustaset, liigutusi, tunnetust ja kõnet. Kõige olulisemaks kujutistehniliseks meetodiks on kiire arvutitomograafia (KT) skaneerimine peast, mis võimaldab enamikul juhtudel verejooksu koheselt tuvastada ja selle asukohta ning suurust hinnata. Vajadusel täpsemaks hindamiseks (eriti varajaste või väiksemate verejooksude puhul) võib kasutada magnetresonantstomograafiat (MRT). Mõnikord tehakse ka veresoonte angiograafiat (CTA või MRA), et leida aluseks olevaid anomaaliaid nagu aneuürism või malformatsioon. Lisaks võetakse vereproovid, et hinnata vere sulamist, elektrolüütide taset ja üldist terviseseisundit.

Ravi keskendub verejooksu peatamisele, intrakraniaalse rõhu vähendamisele ja elutähtsate funktsioonide toetamisele. Haiglas võidakse kasutada ravimeid vererõhu kontrollitud alandamiseks (kui see on liiga kõrge), aga ka mannitooli või hüpertoonset soolalahust ajuturse vähendamiseks. Krampide korral määratakse antiepileptilisi ravimeid. Kui hematoom on suur ja põhjustab ohtlikku survet ajule või asub teatud sügavates struktuurides, võib olla vajalik kiire neurokirurgiline sekkumine hematoomi eemaldamiseks või dreenimiseks. Pärast ägeda faasi algab pikaajaline rehabilitatsioon, mis hõlmab füüsikalist, kõne- ja okupatsiooniterapiat, et taastada kaotatud võimeid ning aidata patsiendil naasta igapäevaellu võimalikult palju.

Intratserebraalne hemorraagia on meditsiiniline erakorraline seisund, mis nõuab KOHELAST sekkumist. Kutsuge kiirabi (hädaabinumber 112) või sõitke haiglasse, kui teil või teie lähedasel ilmneb järsku mõni järgmistest sümptomitest: ülivõimas peavalu; keha ühe poole nõrkus, tuimus või halvatus; selge kõnehäire või arusaamatus; tõsine nägemis- või tasakaaluhäire; teadvuse langus, segadus või koomasse langemine. Ärge oodake, et sümptomid mööduvad iseenesest. Iga minut on oluline – kiire ravi vähendab oluliselt ajukahjustuse ulatust ja parandab üleelamise ning taastumise väljavaateid.