Indotsianiinrohelise angiograafia (ICGA)

Ei kohaldu

Näitaja kohta

Indotsianiinrohelise angiograafia (ICGA) on spetsiaalne piltdiagnostiline meetod, mida kasutatakse peamiselt silmamere ja selle veresoonte visualiseerimiseks. See protsess hõlmab indotsianiinrohelise värvaine süstimist vereringesse, mis võimaldab täpselt jälgida veresoonte käitumist ja tuvastada patoloogilisi muutusi. Meetod on eriti oluline võrkkesta veresoonkonna, näiteks makuladegeneratsiooni või diabeetilise retinopaatia hindamisel.

Mis on indotsianiinrohelise angiograafia (ICGA)?

Funktsioon

Visualiseerib silmamere veresooni ja nende funktsiooni.
Võimaldab tuvastada veresoonte lekkimist, ummistust või uute veresoonte kasvu (neovaskularisatsiooni).
Kasutatakse eriti hüpoksiliste (hapnikuvaeste) pindade tuvastamiseks võrkkestas.

Põhimõte

Protsess põhineb indotsianiinrohelise värvaine kasutamisel, mis seondub verelipoproteiinidega.
Värvainet süstitakse käevere, seejärel registreeritakse spetsiaalse kaameraga selle liikumine läbi võrkkesta veresoonte.
Erinevalt fluorestseini angiograafiast läbib ICGA värvaine ka koorikapiillariide, mis võimaldab uurida sügavamaid veresoonkonna kihte.

Protseduuri käik ja ettevalmistus

Ettevalmistus

Enne protseduuri tehakse patsiendile silmade laienemine (müdrilise tilgutega).
Tuleb teatada arstile kõikidest ravimitest, allergiatest ja meditsiinilistest seisunditest (eriti maksa- või neeruprobleemidest).
Enamasti ei ole vaja erilist nälgimist, kuid konkreetsed juhised annab arst.

Protseduur

Patsient istub funduskaamera ees.
Õe või arsti poolt süstitakse indotsianiinroheline värvaine küünarsoone kaudu.
Spetsiaalne infrapunakiirgusega kaamera teeb järjest pildiseeriaid, et fikseerida värvaine liikumist ja jaotumist silmamere veresoonkonnas.
Protseduur kestab umbes 15–30 minutit.

Mida näitab indotsianiinrohelise angiograafia tulemus?

Tavapärased leiud ja muutused

Normaalne tulemus: värvaine ühtlane ja kiire levimine tervetes veresoones.
Retinaalne isheemia (verevoolu puudus): piirkonnad, kus värvaine ei jõua – tume või must ala.
Neovaskularisatsioon (uute, haprate veresoonte kasv): värvaine leke ebaregulaarsetest soonest, näiteks märg-vormis vanadusliku makuladegeneratsiooni korral.
Koorikapiillaaride leke: võib näidata polüpoosset koorideopaatiat või muid põletikulisi seisundeid.
Värviakumulatsioon: värvaine kogunemine teatud kohtades, mis võib näidata hüüplekke või metaplastilisi muutusi.

Indikatsioonid: millal tehakse indotsianiinrohelist angiograafiat?

Peamised meditsiinilised põhjused

Vanadusliku märg-vormi makuladegeneratsiooni (AMD) diagnostika ja jälgimine.
Diabeetilise retinopaatia või makulaödeemi hindamine.
Koorideopaatiate (nt polüpoosse koorideopaatia, keskne seroosne retinopaatia) diagnostika.
Võrkkesta veresoonkonna kasvajate või põletikuliste haiguste (nt võrkkesta vaskuliit) uurimine.
Silma trauma või veresoonte ummistuse (okluusiooni) hindamine.

Millistele eriarstidele see võib olla vajalik?

Oftalmoloog (silmaarst) – peamine eriarst, kes tellib ja tõlgendab seda uuringut.
Retina-spetsialist – võrkkestahaiguste eriteadlane.
Vere- ja veresoonkonnahaiguste spetsialist (vaskulaarmeditsiin) võib olla kaasatud laiemate veresoonkonna probleemide korral.