Indotsianiinrohelise angiograafia (ICGA)

Indotsianiinrohelise angiograafia (ICGA) on spetsiaalne piltdiagnostiline meetod, mida kasutatakse peamiselt silmamere ja selle veresoonte visualiseerimiseks. See protsess hõlmab indotsianiinrohelise värvaine süstimist vereringesse, mis võimaldab täpselt jälgida veresoonte käitumist ja tuvastada patoloogilisi muutusi. Meetod on eriti oluline võrkkesta veresoonkonna, näiteks makuladegeneratsiooni või diabeetilise retinopaatia hindamisel.

Funktsioon
  • Visualiseerib silmamere veresooni ja nende funktsiooni.
  • Võimaldab tuvastada veresoonte lekkimist, ummistust või uute veresoonte kasvu (neovaskularisatsiooni).
  • Kasutatakse eriti hüpoksiliste (hapnikuvaeste) pindade tuvastamiseks võrkkestas.
Põhimõte
  • Protsess põhineb indotsianiinrohelise värvaine kasutamisel, mis seondub verelipoproteiinidega.
  • Värvainet süstitakse käevere, seejärel registreeritakse spetsiaalse kaameraga selle liikumine läbi võrkkesta veresoonte.
  • Erinevalt fluorestseini angiograafiast läbib ICGA värvaine ka koorikapiillariide, mis võimaldab uurida sügavamaid veresoonkonna kihte.
Ettevalmistus
  • Enne protseduuri tehakse patsiendile silmade laienemine (müdrilise tilgutega).
  • Tuleb teatada arstile kõikidest ravimitest, allergiatest ja meditsiinilistest seisunditest (eriti maksa- või neeruprobleemidest).
  • Enamasti ei ole vaja erilist nälgimist, kuid konkreetsed juhised annab arst.
Protseduur
  • Patsient istub funduskaamera ees.
  • Õe või arsti poolt süstitakse indotsianiinroheline värvaine küünarsoone kaudu.
  • Spetsiaalne infrapunakiirgusega kaamera teeb järjest pildiseeriaid, et fikseerida värvaine liikumist ja jaotumist silmamere veresoonkonnas.
  • Protseduur kestab umbes 15–30 minutit.
Tavapärased leiud ja muutused
  • Normaalne tulemus: värvaine ühtlane ja kiire levimine tervetes veresoones.
  • Retinaalne isheemia (verevoolu puudus): piirkonnad, kus värvaine ei jõua – tume või must ala.
  • Neovaskularisatsioon (uute, haprate veresoonte kasv): värvaine leke ebaregulaarsetest soonest, näiteks märg-vormis vanadusliku makuladegeneratsiooni korral.
  • Koorikapiillaaride leke: võib näidata polüpoosset koorideopaatiat või muid põletikulisi seisundeid.
  • Värviakumulatsioon: värvaine kogunemine teatud kohtades, mis võib näidata hüüplekke või metaplastilisi muutusi.
Peamised meditsiinilised põhjused
  • Vanadusliku märg-vormi makuladegeneratsiooni (AMD) diagnostika ja jälgimine.
  • Diabeetilise retinopaatia või makulaödeemi hindamine.
  • Koorideopaatiate (nt polüpoosse koorideopaatia, keskne seroosne retinopaatia) diagnostika.
  • Võrkkesta veresoonkonna kasvajate või põletikuliste haiguste (nt võrkkesta vaskuliit) uurimine.
  • Silma trauma või veresoonte ummistuse (okluusiooni) hindamine.
Millistele eriarstidele see võib olla vajalik?
  • Oftalmoloog (silmaarst) – peamine eriarst, kes tellib ja tõlgendab seda uuringut.
  • Retina-spetsialist – võrkkestahaiguste eriteadlane.
  • Vere- ja veresoonkonnahaiguste spetsialist (vaskulaarmeditsiin) võib olla kaasatud laiemate veresoonkonna probleemide korral.

Mida see uuring võib näidata?

Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.

Muutunud tulemus võib viidata neile haigustele

2
Nende haiguste korral tuvastatakse uuringul sageli muutusi
Sümptomid, mille tõttu seda uuringut sageli määratakse

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!