Hägus nägemine
Kirjeldus
Hägune nägemine on tavapärane terviseprobleem, kus vaatepilt on ebaselge, fookuseerimata või udune. See võib puudutada ühte või mõlemat silma, olla ajutine või püsiv ning esineda lähedal, kaugel või mõlemas vahekauguses.
Hägune nägemine ei ole iseenesest haigus, vaid sümptom, mis näitab, et silma optiline süsteem ei suuda luua selget kujutist võrkkestale. See võib olla põhjustatud murdumisveast (nagu lühinägelikkus, kaugelnägelikkus, vananägelikkus), silma läätse või sarvkesta läbipaistvuse muutustest, võrkkesta probleemidest või ajus toimuvatest protsessidest, mis töötlevad visuaalset informatsiooni. Silma fookuseerimisvõime langus võib olla järkjärguline või äkiline.
- Murdumisvead (refraktsioonivead): lühinägelikkus (müoopia), kaugelnägelikkus (hüpermetroopia), vananägelikkus (presbüoopia).
- Silma kuivus või väsimus (nt pikka aega ekraani taga töötamine).
- Valgustuse ebasobivus.
- Ebasobivad prillid või kontaktläätsed.
- Mõned ravimid (nt antihistamiinikumid, antidepressandid) võivad põhjustada ajutist hägust nägemist kui kõrvaltoime.
- Kerge peavalu või migreeni eel- (aurad) või järgfaas.
- Vähese vere suhkru tase (hüpoglükeemia).
- Katarakt (kristallise läätse udumenemine).
- Glaukoom (silma siserõhu tõus).
- Diabeetiline retinopaatia (vere suhkruhaiguse põhjustatud võrkkesta kahjustus).
- Makula degenratsioon (kesknägemise kahjustav vanadusega seotud silmahaigus).
- Silma põletik (nt keratiit, uveiit).
- Ajurabandus (insult) või ajukasvaja, mis mõjutab nägemisteed.
- Eelmunajookse (eelklampsia) raseduse ajal.
- Silma trauma või võõrkeha silma sattumine.
Kui hägus nägemine on kerge, ajutine ega kaasne teiste murettekitavate sümptomitega, võite proovida järgmist: Puhkage silmi. Tehke pause ekraani eest töötamise ajal (20-20-20 reegel: iga 20 minuti järel vaadake 20 sekundit vähemalt 20 jala kaugusele). Tagage piisav ja sobiv valgustus lugemisel või töötamisel. Kasutage kunstlikke pisaraid, kui tunnete silmade kuivust. Kontrollige, kas teie prillid või kontaktläätsed on ajakohased ja korralikult korrigeeritud – vajadusel pöörduge optiku poole. Joo piisavalt vedelikku. Puhkage, kui sümptom on seotud väsimuse või peavaluga. ÄRGE sõitke autot ega kasutage raskete masinate, kui teie nägemine on hägune.
- Hägune nägemine tekib ÄKITISELT, ilma ennetähenduseta.
- Kaasneb silma valu, punetavus või tundlikkus valgusele.
- Tekivad välgunoolemoodi valud peas või silma ümber.
- Näete välgu, helendavaid ringe või ujuvate laikude ("mukke") hulga järsku suurenemist.
- Hägust nägemist kaasneb pea pööritus, tasakaalukao või kõne raskused.
- Tekib nägemisvälja puudujääk (nt üks pool välja on pime või varjutatud).
- Kahesilmaline nägemine (diploopia).
- Äkiline nägemise kaotus (isegi ajutine).
- Hägune nägemine pärast peatraumat.
- Hägune nägemine kaasneb nõrkusega, tuimuse või halvatuse ühel kehapool.
- Rasedal naisel äkiline hägus nägemine, peavalu või kõhupõhine valu (võib viidata eelklampsiale).