Mao vähk (Carcinoma ventriculi)

Mao vähk ehk carcinoma ventriculi on pahaloomuline kasvaja, mis algab mao limaskesta epiteelrakkudest. Enamikul juhtudel (umbes 90-95%) on tegemist adenokartsinoomiga, mis areneb mao limanäärme rakketest. Kasvaja võib tekkida mao erinevates osades: ülemises osas (kardia), kehas (korpus) või alumises osas (antrum). Alguses kasvab vähk piirdudes limaskestaga, kuid aja jooksul tungib sügavamale mao seina kihtidesse (alalmiskesta, lihaskihi) ning võib levida lümfisõlmedesse ja teistesse elunditesse (näiteks maksa, kopsudesse) – seda protsessi nimetatakse metastaasiks. Haiguse kulg, ravi ja prognoos sõltuvad oluliselt sellest, millises staadiumis see avastatakse.

Mao vähki põhjustab tavaliselt mitme teguri koosmõju pika aja jooksul. Olulisimad riskitegurid on:

• Helicobacter pylori infektsioon: Krooniline bakteriaalne infektsioon mao limaskestas on üks peamisi riskitegureid, põhjustades põletikku ja eelvähilisi muutusi.
• Toitumisharjumused: Suur soola, suitsu-, marineeritud- ja konservtoitude tarbimine. Vähene värskete puu- ja juurviljade (vitamiinide ja antioksüdantide allikas) söömine.
• Tobakasuits ja alkohol: Eriti tugev seos suitsetamisega.
• Perekondlik eelsoodumus: Ligikaudu 10% juhtudest on seotud perekonnas esineva vähiga. Teatud geneetilised sündroomid (näiteks Lynch'i sündroom) suurendavad ohtu.
• Eelnevad mao seisundid: Krooniline atroofiline gastriit, mao metaplaasia ja düsplaasia, ning mõned mao polüübi tüübid.
• Vanus ja sugu: Risk kasvab oluliselt pärast 50. eluaastat ning meestel esineb haigust sagedamini kui naistel.
• Eelnev maooperatsioon: Opereeritud mao (näiteks haavandi tõttu) suurendab riski aastakümneid hiljem.

Mao vähki kahtluse korral viib läbi gastroenteroloog. Diagnoosi kinnitamiseks ja haiguse ulatuse hindamiseks kasutatakse mitmeid meetodeid:

1. Gastroskoopia (mao endoskoopia): Peamine meetod. Pikast, paindlikust torust (endoskoop) ja kaamerast abil vaadatakse mao limaskesta. Kõik kahtlased alad võetakse uurimiseks – võetakse koeproovid (biopsia).

2. Histoloogiline uuring: Biopsiaproovid analüüsitakse mikroskoobi all patoloogi poolt, et kinnitada vähirakkude olemasolu ja määrata kasvaja täpne tüüp ja aste (grading).

3. Stadieri hindamine (leviku määramine): Kui diagnoos on kinnitatud, tehakse uuringud haiguse leviku hindamiseks:

• Kompuutertomograafia (CT) rindkere ja kõhu piirkonnas, et näha, kas kasvaja on levinud lümfisõlmedesse, maksa või teistesse organitesse.
• Laparoskoopia: Vahel tehakse väikese lõigu kaudu kõhuvälise uurimise operatsioon, et hinnata mao ümbrust.
• Positronemisioonstomograafia (PET-CT): Võib olla kasulik väikeste metastaaside avastamiseks.

4. Laboratoorsed uuringud: Verd analüüsitakse üldise tervise, kehavedelike tasakaalu ja võimalike tumormarkerite (nt CEA, CA 19-9) suhtes, mis võivad olla abiks ravitulemuse jälgimisel.

Raviplaan sõltub täielikult vähki staadiumist, kasvaja asukohast, patsiendi üldtervislikust seisundist ja isiklikest soovidest. Ravivõimalused jagunevad:

• Kirurgiline ravi (operatsioon): Ainus radikaalne raviviis varajases staadiumis (I ja II). Sõltuvalt kasvaja suurusest ja asukohast eemaldatakse kas osa mao (osaline gastrektomia) või kogu mao (totaalne gastrektomia). Samal ajal eemaldatakse ka lümfisõlmed. Pärast mao eemaldamist ühendatakse söögitoru otse peensoologa.
• Adjuuvantne ravi: Operatsioonile järgnev keemiaravi (mõnikord koos kiiritusravi), et hävitada võimalikke järelejäänud vähirakke ja vähendada tagasitulemise riski.
• Neadjuuvantne ravi: Enne operatsiooni antav keemiaravi (või kemoraadio), et kasvajat vähendada ja operatsiooni teha lihtsamaks ja tõhusamaks.
• Palliatiivne ravi: Edenenud staadiumi (III-IV) puhul, kui tervendav operatsioon ei ole võimalik. Eesmärk on pikendada eluiga, leevendada sümptomeid ja parandada elukvaliteeti. Kasutatakse keemiaravi, sihtmärkiravi (kui kasvajal on spetsiifilised mutatsioonid, nt HER2), imunoteraapiat ja kiiritusravi valu või verejooksu leevendamiseks.
• Toetusravi: See hõlmab valu- ja toitumisteraapiat, psühholoogilist tuge ja sümptomite haldamist.

Konsulteerige arstiga kohe, kui teil esineb mõni järgmistest sümptomitest, eriti kui need ei kao mõne nädala jooksul või muutuvad halvemaks:

• Pidev või halvenev ebamugavustunne või valu kõhu ülaosas.
• Tahtmatu ja selgipärane kaalulangus, mis ei ole seotud dieedi või treeninguga.
• Pidev iiveldus või oksendamine, eriti kui oksendises on verd või see on tumedat värvi.
• Rasked neelamishäired või toidu söömisel tekivad valu või kinni jäämise tunne.
• Väsimus ja nõrkus, mis ei tahene puhkamisega.
• Mustad, tärkliserikad väljaheited või veri roojas.

Ärge oodake. Mao vähki varajased sümptomid on ebaselged ja võivad sarnaneda lihtsa seedehäirega. Omaette riskirühma kuuluvatel inimestel (perekonnas vähk, pikaajaline *H. pylori* infektsioon, vanemad inimesed) võib arst soovitada regulaarset kontrolli või gastroskoopiat.