Äge tonsilliit
Kirjeldus
Äge tonsilliit on tavaline kurgu- ja neelualade näärmete (mandlite) äge põletik. See on eriti levinud laste ja noorte seas ning võib põhjustada tugeva kurkuvalu, palavikku ja olulist ebamugavust igapäevaelus. Õigeaegne diagnostika ja ravi on olulised tüsistuste, nagu rinnaku või neerupõletiku, vältimiseks.
Äge tonsilliit on neelus asuvate lümfikudes – mandlite – äge põletik. Mandlid on osa lümfisüsteemist ja osalevad immuunsüsteemi töös, kaitstes hingamisteid infektsioonide eest. Põletiku korral mandlid paisuvad, punetuvad ja võivad kaetuda valgete või kollakate mädapunnidega. Haigus võib olla nii viirus- kui ka bakteriaalse päritoluga, kusjuures viirustest on kõige sagedasemad põhjused. Protsess võib olla piiratud mandlitega või levida ümbritsevatele kudedele, põhjustades näiteks paratonsilliti (mandliümbruse põletik).
- Tugev või terav kurkuvalu, mis võib raskendada söömist ja neelamist.
- Punased ja paistes mandlid, mida võib kaetta valgete või kollakate mädapunktidega.
- Neelamisel valusus, mis võib kiirduda kõrvu.
- Kõri karedus või hääle muutus.
- Palavik (kehatemperatuur üle 38 °C), eriti laste puhul.
- Läätsesuurused ja valulised kaelalümfisõlmed.
- Väsimus, peavalu ja lihasevalu.
- Istudav köha või nohu (sagedamini viirusliku tonsilliidi puhul).
- Lõhna ja hingamise raskused mandlite tugeva paistetuse tõttu.
- Väga kõrge palavik (üle 39,5 °C) ja värisemine.
- Kõhuvalu ja oksendamine (eriti lastel streptokokbakteri põhjustatud tonsilliidi puhul).
- Naha lööbe teke (scarlet fever – sarlaki) streptokokkinfektsiooni korral.
Enamik äget tonsilliiti põhjustavad viirused (umbes 70-80% juhtudest), näiteks rinoviirused, adenoviirused, grippiviirus või Ebstein-Barri viirus (mis põhjustab infektiivset mononukleosi). Bakteriaalsetest põhjustest on kõige olulisem A-rühma streptokokk (Streptococcus pyogenes), mis võib põhjustada ka raskemaid tüsistusi. Teised bakterid (näiteks Staphylococcus aureus) on harvemad. Riskitegurite hulka kuuluvad noorem vanus (5-15 aastat), nõrgenenud immuunsus, tihe kontakt haigete inimestega (lasteaiad, koolid), suitsetamine või õhu kuivus, mis ärritab kurgu limaskesti. Talvistel kuudel ja varakevadel on haigestumine sagedamini esinev.
Arsti (tavaliselt perearsti või otorinolaringoloogi) esmane diagnostika põhineb anamneesil ja füüsilisel läbivaatusel, mille käigus vaadatakse kurgu ja katsutakse kaelalümfisõlmi. Kui kahtlustatakse bakteriaalset infektsiooni (eriti streptokokki), võib teha kiirtesti (antigeenitest) kurgunääpsust võetud proovist, mis annab tulemuse 5-10 minutiga. Kui kiirtest on negatiivne, kuid sümptomid viitavad bakteriaalsele põhjustele, võib saata proovi mikrobioloogilisele kultuurile, mis võtab aega 1-2 päeva, kuid on täpsem. Verianalüüs (näiteks leukotsüütide arv ja CRP) tehakse harvemini, peamiselt raskema haigusjala või tüsistuste kahtluse korral. Ebastandardsete juhtude puhul võidakse kaaluda ka viirustestide tegemist.
Ravi sõltub põhjusest. Viirusliku tonsilliidi puhul on ravi sümptomaatiline, mis tähendab sümptomite leevendamist: palavikualandajad ja valuvaigistid (paratsetamol, ibuprofeen), kurgupastillid, soolaga loputused või antiseptilised kurgupihustid. Oluline on puhata, juua piisavalt sooja vedelikku (teed, suppi) ja vältida õhu kuivust. Bakteriaalse (eriti streptokokki) tonsilliidi korral määratakse antibiootikumikuur, tavaliselt penitsilliin või selle alternatiiv. Antibiootikumi on oluline võtta täpselt ettenähtud kestuse ja annustega, isegi kui tundub paranenud, et vältida tüsistusi ja uusi puhanguid. Korduvate ja raskete tonsilliitide korral (enam kui 5-7 korda aastas) võib arst soovitada mandlite eemaldamist (tonsillektoomiat), mis on operatsiooniline sekkumine.
Pöörduge kindlasti arsti poole, kui kurkuvalu on nii tugev, et raskendab söömist või joomist või kui teil on hingamiserinevused. Kiire konsultatsioon on vajalik kõrge palaviku (üle 39°C), värisemise, teadvuse muutuste või väga halva üldise enesetunde korral. Lastele kehtib reegel: kui lapsel on palavikuga kaasnev tugev kurkuvalu, ei tule ise ravitseda. Kui määratud antibiootikumravi ei anna parandust 48 tunni jooksul või sümptomid halvenevad (näiteks suureneb paiste, tekib kõva kael), peate uuesti arsti poole pöörduma. Samuti tuleb arstiga konsulteerida, kui tonsilliidid kordavad tihti või kahtlustatakse tüsistusi, nagu rinnaku või kõrvapõletik.