Adenomyosis

Adenomyosis on seisund, kus endometriumi (emaka sisepinda) rakud tungivad ja hakkavad kasvama emaka lihaskihis (müomeetriumis). See põhjustab lihaskoe paksenemist, tursumist ja põletikulisi protsesse menstruatsioonitsükli ajal. Erinevalt endometrioosist, mis hõlmab kudede kasvu väljaspool emakat, on adenomyosis piiratud emakaga endaga. See on harmatoonne (mittevähkine) seisund, kuid sümptomid võivad olla väga tugevad.

Adenomyosis täpne põhjus pole teada, kuid arvatakse, et selle põhjuseks on endomeetriumi rakude sissetung emaka lihaskihigi. Peamised teooriad ja riskitegurid hõlmavad:

• Emaka trauma: Sünnitused, sekkumised (nt süstkürettaaž või keisrilõige) võivad kahjustada emaka sisepinda ja võimaldada endometriumi rakudel lihaskihigi siseneda.
• Hormonaalsed tegurid: Seisund on sõltuv östrogeenist ja progesteroonist ning tavaliselt läheb menopausi järel paranema.
• Pärilikkus: Mõnel juhul võib olla geneetiline kalduvus.
• Vanus: Kõige sagedamini diagnoositakse naistel 40-50 eluaastatel, kuid võib esineda ka noorematel naistel.
• Immuntasüsteemi häired: Mõned uuringud viitavad võimalikule seosele põletikuliste protsessidega.

Adenomyosisi diagnoosimine võib olla keeruline, kuna sümptomid sarnanevad teiste seisunditega, nagu fibroomid (müoomid) või endometrioos. Diagnoos põhineb:

• Anamneesil ja günekoloogilisel läbivaatusel: Suurenenud ja valuliku emaka tuvastamine.
• Ultraheliuuringul (transvaginaalne ultraheli): See on peamine visuaalne meetod, mis võib näidata emaka seina ebahomogeensust, tsüste ja iseloomulikke muutusi.
• Magnetresonantstomograafial (MRI): Kasutatakse ebaselgetel juhtudel või planeeritud operatsiooni eel. MRI võimaldab täpsemalt eristada adenomyosisi fibroomidest.
• Emaka biopsia või patoloogiline uuring operatsioonijärgselt: Lõplikku diagnoosi kinnitab sageli histoloogiline uuring eemaldatud emaka koelt.

Ravi valik sõltub sümptomite tõsidusest, patsiendi vanusest ja soovist tulevikus rasestuda. Eesmärgid on valu leevendamine ja verejooksu vähendamine.

• Medikamentoosne ravi:
• Valuvaigistid: Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (NSAID-id) menstruatsioonivalu leevendamiseks.
• Hormonaalravi: Kombineeritud hormonaalsed kontratseptiivid, hormoonspiraal (nt Mirena), gestageenid või GnRH agonistid. Need vähendavad östrogeeni toimet ja suruvad adenomyosisi tagasi.
• Kirurgiline ravi:
• Emaka fokaalse ala eemaldamine (adenomüomektoomia): Konservatiivne operatsioon, mis säilitab viljakuse, kuid on tehniliselt keeruline.
• Emaka verevarustuse sulgemine (emboliseerimine): Meetod, mis kahjustab adenomyosisi toitvaid veresooni.
• Emaka täielik eemaldamine (hüsterektoomia): Lõplik ravi naistel, kes ei soovi enam lapsi. See on ainus täielikku tervenemist tagav meetod.
• Toimetulekustrateegiad: Soojuspadjad kõhule, regulaarne kerge kehaline tegevus ja stressi haldamine võivad aidata sümptomeid leevendada.

On oluline konsulteerida günekoloogiga, kui märkad järgmisi murettekitavaid sümptomeid:

• Menstruatsioonivalu, mis segab igapäevast tegevust ja ei levene tavaliste valuvaigistitega.
• Äkiline või tavapärasest oluliselt suurem menstruaalverejooks (nt hügieenitarbed tuleb vahetada iga 1-2 tunni järel).
• Krooniline (pidev) vaipeluu või alaselja valu, mis pole seotud menstruatsioonitsükliga.
• Valu sugulisel läbikäimisel, mis muutub talumatuks.
• Raskused rasestumisel, kui teil on samaaegselt ülalkirjeldatud sümptomeid.

Kui teil on äge, lõikav kõhuvalu koos kõrge palavikuga, tuleb pöörduda ER-i, kuna see võib viidata teistele, kiiresti abi vajavatele seisunditele.