Adenoviirusinfektsioon (Adenoviirus)
Kirjeldus
Adenoviirusinfektsioon on levinud viiruslik haigus, mis võib põhjustada mitmesuguseid sümptomeid, alates tavalistest külmetusnähtudest kuni raske kopsupõhjeni. Need viirused on eriti aktiivsed lastel, kuid võivad nakatada ka täiskasvanuid, põhjustades sageli kopsu-, silma- ja seedekulgelahtisi põletikke. Kuigi enamik juhtumeid on kerge kuluga, on oluline tunda selle haiguse tunnuseid ja teada, millal otsida arstiabi.
Adenoviirusinfektsiooni põhjustavad adenoviirused – suur rühm DNA-viiruseid, mis on vastupidavad keskkonnas ja levivad kergesti. Need viirused nakatavad peamiselt limaskestade rakke hingamisteede, silmade, kõri, kõhu, soolte ja mõnikord ka kuseteede piirkonnas. Nakatumine toimub tihedas kontaktis haigega (tilgakesi), saastunud esemete kaudu või fekaal-oraalsel teel. Pärast viiruse organismi sattumist algab 2–14 päeva pikkune inkubatsiooniperiood, mille järel avalduvad haigusnähud. Organismi jääb immuunsüsteem tavaliselt mõne nädalaga viirusest jagu, kuid viirus ise võib eritud kujul püsida organismis pikka aega.
- Kurguvalud ja neelukipitus
- Köha (kuiv või röga)
- Nina umbus ja voolamine
- Kõrge palavik (sageli üle 39 °C)
- Kõrivähk (eriti lastele iseloomulik)
- Bronhiit või kopsupõletik
- Konjunktiviit (silmapõletik) – punetavad, vettivad või roojased silmad
- Kõhuvalu ja krambid
- Iiveldus ja oksendamine
- Kõhulahtisus
- Poorne isutus
- Väsimus ja nõrkus
- Peavalu
- Lihasvalu
- Lümfisõlmede suurenemine (eriti kaelaalused)
Otsepõhjuseks on adenoviiruse tüvede (üle 50 tüve) nakatumine. Riski suurendavad järgmised tegurid:
- Tihe kontakt suure hulga inimestega: lasteaiad, koolid, söjaväeüksused, hospidalid.
- Nõrgenenud immuunsüsteem: imikud, vanurid, kroonilised haiged või immunosuppressiivse ravi saavad patsiendid.
- Otsene kontakt haige inimese eritistega (nt silmade hõõrumine saastunud kätega).
- Aastaajad: nakatumine on levinum talvel ja varakevadel, kuigi võib esineda aasta läbi.
- Pikem viibimine suletud, halva ventilatsiooniga ruumides.
Enamikul juhtudest põhineb diagnoos kliinistel sümptomitel ja anamneesil. Kui haigus kulgeb raskelt või on vaja täpset kinnitust, võib arst kasutada spetsiifilisi teste:
- Viirusliku kultuuri võttimine nina- või kurkuühildest või konjunktiivi nühkimine.
- Polümeraasi ahelreaktsioon (PCR) test, mis tuvastab viiruse geneetilist materjali – kõige tundlikum ja kiirem meetod.
- Antigeenikiirtestid (vähem täpsed kui PCR).
- Vereanalüüs, et hinnata üldist seisundit ja välistada bakteriaine infektsioon (nt valged vereosakesed võivad olla normaalsed või veidi tõstetud).
- Rindkere röntgenipilt, kui kahtlustatakse kopsupõletikku.
Spetsiifset antiviralset ravi adenoviiruse vastu pole. Ravi on toetav ja suunatud sümptomite leevendamisele ning tüsistuste ennetamisele:
- Puhkus ja vedelike tarbimine: oluline organismi toetamiseks.
- Palavikuvastased ja valulained: paratsetamool või ibuprofeen (laste puhul kasutada arsti soovitusel).
- Kurgu leevendamine: soolaga loputamine, pastillid.
- Köha ravi: köhareguleerivad või röga lahtistavad preparaadid, olenevalt köha tüübist.
- Konjunktiviidi korral: arsti määratud silmatilgad (võivad sisaldada antibiootikume sekundaarse bakteriainfektsiooni ennetamiseks).
- Rasketel juhtudel (nt immuunpuudulikkusega patsientidel) võib arst kaaluda spetsiifiliste antiviralravimite (nt tsidofoviir) kasutamist.
- Antibiootid määratakse AINULT siis, kui on kinnitatud kaasuv bakteriainfektsioon, kuna need ei mõju viirustele.
Pöörduge arsti poole kohe, kui:
- Lapsel on palavik üle 39,5 °C või palavik kestab üle 3 päeva.
- Tekib hingamiserutus, vinge köha või nahk sinakas värvi (tsüanoos).
- Patiendil on tugev peavalu, kuklajäikus, valgusekartus või teadvuse muutused (võivad viidata meningiidile).
- Tekib tugev kõhuvalu või oksendamine, mis takib vedeliku joomist (oht dehidratatsiooni).
- Silmapõletik halveneb või nägemine häirub.
- Sümptomid ei parane 7–10 päeva jooksul või halvenevad oluliselt.
- Patsiendil on kaasuv krooniline haigus (südame-, kopsuhaigus, immuunpuudulikkus) või ta on imik.