Äge sensorine kurtus (Sudden Sensorineural Hearing Loss - SSNHL)
Kirjeldus
Äge sensorine kurtus on kiire, sageli ühepoolne kuulmise langus, mis areneb tavaliselt mõne tunni või päeva jooksul. See on erakorraline olukord sisekõrva või kuulmisnärvi seisundina, mis nõuab kohest arstiabi, et suurendada kuulmise taastumise võimalusi. Seetõttu on väga oluline seda võimalikult kiiresti tuvastada ja hakata ravima.
Äge sensorine kurtus on kuulmise järsk kahjustus, mis on seotud sisekõrva (täpsemalt sisekõrva närvirakkude või kuulmisnärvi) tööhäirega. Sensorine tähendab, et probleem ei ole välikõrvas (nagu näiteks kõrvavaigu kogunemine), vaid just sisemises kuulmisteel. See võib tekkida vereringe häire, põletikulise reaktsiooni, otsese viiruse kahjustuse või autoimmuunse protsessi tagajärjel. Kuulmiselundite rakud on väga tundlikud hapnikupuuduse suhtes, mistõttu vereringe probleemid võivad neid kiiresti kahjustada. Kuulmise taastumine sõltub oluliselt sellest, kui kiiresti ja tõhusalt algatakse ravi.
- Järsk kuulmise langus ühel või mõlemal kõrval, mis ilmneb tavaliselt ärkveloleku ajal või märgatakse järsult.
- Kõrva täitumise või survetunde (nagu oleks kõrvas vaik või puuvill).
- Kõrvakohised helid ehk tinnitus (vilistamine, sumin, süsin vms heli ilma välise allikata).
- Kuulmise moonutus, kus helid võivad tunduda moonutatud või võõrad.
- Peapööritus või tasakaaluhäired.
- Ükskõiksus ruumis (harva).
- Kõrvalekalded kuulmise testidel (audiomeetria), mis näitavad sisekõrva tüüpi kahjustust.
Täpset põhjust ei ole alati võimalik tuvastada (nn idiopaatiline äge sensorine kurtus). Siiski on mitmeid tõendeid toetavaid teooriaid ja tuntud riskitegureid. Levinumad hüpoteesid hõlmavad vereringe häireid sisekõrva väikestes arterites, mis võivad põhjustada hapniku- ja toitainete puudust. Samuti on leitud seoseid viirusinfektsioonidega (nt herpesviirus, epsteini-barr, gripiviirus). Autoimmuunhaigused, kus organism ründab oma kõrvekudesid, võivad samuti põhjustada kahjustust. Teisteks võimalikeks põhjusteks on pea- või kõrvatrauma, mürgiste ainete (nt teatud antibiootikumid või kemoterapeutilised vahendid) mõju, väga suur müra ja tugev stress. Vanus ja südame-veresoonkonna haigused võivad riski suurendada.
Diagnoosi kinnitamiseks teeb eriarst (kõrva-, nina- ja kurkumarst) põhjaliku anamneesi ja füüsilise uuringu. Kõige olulisem on audiomeetriline uuring (kuulmise test), mis näitab kuulmiskõvera iseloomulikku langust, mis kinnitab sensorinet kahjustust. Sageli tehakse ka veranalüüse, et välistada infektsioone või autoimmuunhaigusi. Kui kahtlustatakse struktuurset probleemi (nt närvihaigust või kasvajat), võidakse soovitada pildiuuringut, näiteks ajukõvera magnetresonantstomograafiat (MRI). Oluline on kiiresti eristada äget sensorinet kurtust teistest kuulmispuudet põhjustavatest seisunditest.
Ravi eesmärk on vähendada põletikku, parandada vereringet sisekõrvas ja kaitsta närvirakke. Kõige levinum ja tõendatult efektiivsem ravimeetod on süsterooidide (kortikosteroidide) kasutamine, sageli suukaudse või süstina. Mõnikord kombineeritakse neid süsterooidide süstimisega otse trummipealsesse ruumi, et suurendada ravimi kontsentratsiooni kahjustatud piirkonnas. Kui kahtlustatakse viirusinfektsiooni, võidakse lisada antiviraalseid vahendeid. Mõnes juhtumis võidakse kasutada ka hüperbaarilist hapnikuravi, et parandada hapnikuvarustust kudedes. Lisaks sellele on oluline vältida müra, suitsetamist ja stressi, kuna need võivad ravi tulemust halvendada. Ravi tulemused on parimad, kui see algatakse esimeste 2-4 nädala jooksul sümptomite tekkimisest.
Äge sensorine kurtus on ERALDUND! Kui teil tekib järsk kuulmise halvenemine ühel või mõlemal kõrval, eriti kui see kaasneb kõrva täitumise tunnetuse, tinnituse või peapööritusega, peate koheselt pöörduma arsti poole. Ärge oodake mõne päevaga – iga tund on oluline. Pöörduge otse kõrva-, nina- ja kurkupoole või haigla erakorralisele osakonnale, kui perearst pole kohe kättesaadav. Kiire reageerimine on võti kuulmise osaliseks või täielikuks taastumiseks.