Addisoni tõbi (Primaarne neerupealise talitlushäire)
Kirjeldus
Addisoni tõbi on krooniline, kuid tavaliselt hästi ravitsetav haigus, mille puhul neerupealised ei tooda piisavalt steroidhormoone kortisooli ja aldosteroonit. Ilma nende elutähtsate hormonideta ei saa organism korralikult reageerida stressile ning tasakaalustada soola ja vee taset. Ýigeaegne diagnostika ja püsiv ravi võimaldavad patsiendil elada täisväärtuslikku elu.
Addisoni tõbi on endokrinoloogiline häire, mida iseloomustab neerupealiste koore (korteksi) kahjustus või häire, mis toob kaasa hormoonide kortisooli ja aldosterooni tootmise seisaku või olulise vähenemise. Kortisool on peamine stressihormoon, mis aitab organismil kohaneda infektsiooni, vigastuse või operatsiooniga, samuti reguleerib ainevahetust ja veresuhkrut. Aldosteroon reguleerib keha mineraalide (naatriumi ja kaaliumi) ning vedeliku tasakaalu. Kui neid hormoone on liiga vähe, tekivad tõsised kõrvalekalded keha kõikides süsteemides. Ligikaudu 70–90% haigestumistest on põhjustatud autoimmuunreaktsioonist, kus organismi immuunsüsteem ründab ja hävitab omaenda neerupealiste kudesid.
- Pidev väsimus ja nõrkus
- Isu kaotus ja seetõttu kaalulangus
- Madal vererõhk (hüpotensioon) ja tihepeadne
- Soov süüa soolast toitu
- Pebramehäire (pigmentatsioon) nahal, eriti voltides, armistel ja limaskestadel (pruunikad laigud)
- Ivvitus, peapööritus
- Rängad kõhulahtisus ja iiveldus
- Kõhuvalud
- Lihasvalud ja liigesevalu
- Meeleolukõikumised, ärrituvus, depressioon
- Naistel menstruatsioonihäired
- Sügavad mineraalainete tasakaalutus, mis võib põhjustada südame rütmihäireid
- Addisoni kriis – äkkine, eluohtlik seisund põhjustatud eriti suure stressi või hormoniteraapia ärajätmise tagajärjel
Addisoni tõbi tekib siis, kui neerupealiste kude on kahjustatud või häiritud. Enamik juhtumeid on põhjustatud autoimmuunhaigusest, kus keha immuunsüsteem ekslikult ründab neerupealisi. Teised võimalikud põhjused hõlmavad:
- Infektsioonid: Tuberkuloos, seeninfektsioonid (nt histoplasmoos).
- Vähkkasvajad: Neerupealise vähk või teiste organite vähimetsastised (metastaasid) neerupealistesse.
- Kroonilised põletikulised haigused nagu sarkoidoos.
- Geneetilised faktorid, mis suurendad haigestumise riski.
- Pikka aega kasutatud kortikosteroidide ravimi järsk katkestamine, mis põhjustab neerupealiste talitluse ajelust.
Riski suurendavad ka teised autoimmuunhaigused, nagu türeoidiit, diabeet tüüp 1 või vitiliigo.
Kuna sümptomid võivad areneda aeglaselt ja olla mittespetsiifilised, võib diagnoosimine võtta aega. Aluseks on anamneesi võtmine ja füüsiline uuring, eriti tähelepanu pöörates nahavärvuse muutustele ja madalale vererõhule.
Peamised laboratoorsed testid on:
- Kortisooli taseme määramine veres või süljes, sageli kordustestid stressi või eriliste stimulatsioonitestide (nt ACTH-stimulatsiooni test) käigus, et hinnata neerupealiste reservi.
- Aldosterooni ja reniini taseme analüüs.
- Elektrolite (naatrium, kaalium) kontroll veres.
- Autoantikehade otsing verest (21-hüdroksülaasi antikehad).
Vahendusdiagnostika:
- Kõhuultraheli (USG) või arvtomograafia (CT) neerupealiste visualiseerimiseks kahjustuste, kasvajate või infektsioonimärkide tuvastamiseks.
Addisoni tõbi ravimine seisneb hormoonide asendusterapias, mis tuleb võtta eluaegselt, et kompenseerida keha looduslikku puudust.
Peamised ravimid:
- Hüdrokortisoon või prednisoolon – asendab kortisooli. Annust kohandatakse individuaalselt ja suurendatakse haiguse, tõsise stressi või operatsiooni korral.
- Fludrokortisoon – asendab aldosterooni, aitab säilitada naatriumi ja kaaliumi tasakaalu ning normaalset vererõhku.
Patsiendile antakse erikorralduskort ja/või meditsiinilise hoiatustikett, mis teavitab hädaolukorra korral abistajaid tema seisundist. Oluline on regulaarne arsti juurde käimine, et kontrollida hormoonitaset ja kohandada annust. Elustiilisoovitused hõlmavad piisavat soola tarbimist, regulaarset toitumist ja stressi vältimist.
Kui teie tähelepanu on pälvinud mõni varajane sümptom, nagu pidev väsimus, seletamatu kaalulangus või nahavärvuse muutus (eriti pruunid laigud), on oluline konsulteerida perearsti või endokrinoloogiga.
HÄDAABI TULEB KUTSUDA VÕI MINNA HÄDAABIOSAKONDA VÄLJASPIDISE AJAKAVA, KUI TEKKIVAD JÄRGMIISED ELUOHTLIKU ADDISONI KRIIZI MÄRGID:
- Äkiline, tugev iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus.
- Rängad kõhu-, selja- või jalavalud.
- Tugev nõrkus, segasus, kaotatuse tunne.
- Väga madal vererõhk (minestamine).
- Sügavad krambid või kaotatud teadvus.
Addisoni kriis võib lõppeda šokiga ja koomaga, kui seda ei ravita kiiresti sissetilgutavate steroidhormoonide ja vedelikega.